7.1.5. Immateriaalsete põhivarade amortiseerimine
Immateriaalset põhivara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest alates ning seda tehakse kuni vara kasuliku tööea lõpuni. Immateriaalne põhivara on vara, millel puudub füüsiline substants (litsentsid, frantsiisid, kaubamärgid, tarkvara jne).
Immateriaalsete põhivarade tööea hindamisel tuleb arvestada järgmiste teguritega:
seadusandlikud või lepingulised tingimused, mis võivad piirata vara kasutusiga;
moraalne vananemine;
nõudluse muutus;
immateriaalne põhivara võib koosneda mitmest erineva tööeaga komponendist.
Immateriaalsete põhivarade lõpetamismaksumus on üldjuhul null. Immateriaalsed põhivarad amortiseeritakse Eestis tavaliselt viie aasta jooksul. Erandina võib mõne immateriaalse põhivara ühiku amortisatsiooniperioodiks kehtestada kuni kakskümmend aastat. Erandina käsitatakse olukorda, kus immateriaalse vara kasutamise lepingute tähtaeg ületab viie aastast perioodi.
Immateriaalsete põhivarade amortiseerimisel kasutatakse tavaliselt lineaarset meetodit, kusjuures ei ole välistatud ka teiste meetodite kasutamine kui need on õiglasemad. Immateriaalsed põhivarad kajastatakse bilansis reeglina jääkmaksumuses. Igal amortisatsiooniperioodil vähendatakse amortisatsioonikulu summa võrra vastava immateriaalse põhivaraühiku soetusmaksumust. Alljärgnevalt on näide immateriaalse põhivara amortisatsiooni kohta.
Majandustehing – immateriaalse põhivara amortisatsioon kalendrikuus, 100 eurot.
Immateriaalsete põhivarade tööea hindamisel tuleb arvestada järgmiste teguritega:
seadusandlikud või lepingulised tingimused, mis võivad piirata vara kasutusiga;
moraalne vananemine;
nõudluse muutus;
immateriaalne põhivara võib koosneda mitmest erineva tööeaga komponendist.
Immateriaalsete põhivarade lõpetamismaksumus on üldjuhul null. Immateriaalsed põhivarad amortiseeritakse Eestis tavaliselt viie aasta jooksul. Erandina võib mõne immateriaalse põhivara ühiku amortisatsiooniperioodiks kehtestada kuni kakskümmend aastat. Erandina käsitatakse olukorda, kus immateriaalse vara kasutamise lepingute tähtaeg ületab viie aastast perioodi.
Immateriaalsete põhivarade amortiseerimisel kasutatakse tavaliselt lineaarset meetodit, kusjuures ei ole välistatud ka teiste meetodite kasutamine kui need on õiglasemad. Immateriaalsed põhivarad kajastatakse bilansis reeglina jääkmaksumuses. Igal amortisatsiooniperioodil vähendatakse amortisatsioonikulu summa võrra vastava immateriaalse põhivaraühiku soetusmaksumust. Alljärgnevalt on näide immateriaalse põhivara amortisatsiooni kohta.
Majandustehing – immateriaalse põhivara amortisatsioon kalendrikuus, 100 eurot.
Immateriaalse põhivara amortisatsiooni korral ei kirjendata immateriaalse põhivara kulumit põhivara akumuleeritud kulumi kontole, vaid debiteeritakse otse kulukontot Põhivara kulum ja krediteeritakse aktivakontot Immateriaalne põhivara. Sellise kirjendamise tulemusel arvestatakse immateriaalse põhivara kulum kogu põhivara kulumi koosseisu ja vähendatakse immateriaalse põhivara soetusmaksumust. Selle tulemusena raamatupidamisregistris väljendub immateriaalne põhivara ainult jääkväärtuses.