1.4.1. Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine
Ettevõtja elukestev õpe on sama tähtis kui iga teise spetsialisti läbi elu kulgev teadmiste ja oskuste omandamise ja kaasajastamise protsess. Muuhulgas on oluline parendada ettevõtja teadmisi väljakutsete osas, mida esitab tööandjale üha vananev ühiskond ning vähenev tööealine inimressurss. Ettevõtjad peavad olema teadlikud ka paindlike töömeetodite rakendamises peituvatest võimalustest, tööohutusest ja ergonoomilisest töökeskkonnast.
Ettevõtjate õppima suunamiseks on vaja neil aidata teadvustada, mida nad ei tea ning võimaldada neil leida sobivad koolitusvaldkonnad ja koolitajad. Lisaks traditsioonilistele õppimisvormidele on vaja rollimudeleid ning eeskujusid – selleks tehakse huvilistele kättesaadavaks õpetlik ettevõtluskogemus – edulood ja parimad praktikad.
Inimeste ettevõtlikkuse oluliseks mõjutajaks on nende eelnevad teadmised ettevõtlusest. Lähtuvalt Eesti elanike ettevõtlikkuse uuringust leiab tervelt 49% tööealisest elanikkonnast, et peamiseks takistuseks ettevõtlusega alustamiseks on liiga madalad teadmised ja oskused. Seega on üheks oluliseks ettevõtluspotentsiaali realiseerumise mõjuriks inimeste teadmised ettevõtlusest ning ettevõtjaks olemisest. Mida kõrgemad on teadmised protsesside toimimisest, seda vähem leidub põhjendamatuid hirme ning ebaadekvaatseid hinnanguid takistustele ettevõtlusega alustamisel. Täna on ettevõtlusõpetust saanud vaid 10% gümnaasiumi lõpetanud õpilastest.
Probleemiks on, et ettevõtlust ei nähta tihti võimalusena. Euroopa väikeettevõtlusalgatuse Eesti teabeleht toob välja, et kui Euroopa Liidus keskmiselt näevad 57% kodanikest ettevõtlust võimalusena, siis Eestis on vastav protsent vaid 38. Kui sellele lisada juurde määr, milleni inimesed usuvad, et haridus aitas arendada nende ettevõtlushoiakut, siis selleks on Eestis 46%, vastandina ELi keskmisele 53%. Nimetatud näitajad on otseselt seotud Eesti ettevõtluspoliitika teadlikkuse suurendamise valdkonnaga.
Ettevõtlusõpe ei ole sageli lülitatud kutse- ja kõrgkoolide õppekavadesse. Seetõttu on noorte teadmised ettevõtlusest ja innovatsioonist sõltuvuses konkreetse kooli võimalustest – õpetaja/õppejõu olemasolust, tema teadmistest ja initsiatiivist. Suurimaks probleemiks on sobivate õppevahendite ning õppemetoodikate, samuti õpetajate puudus. Samas on oluline, et iga koolilõpetaja omaks piisavaid teadmisi ettevõtlusest, et märgata võimalusi ja osata neid äritegevuse kaudu realiseerida. Ka palgatöötajal on vaja turumajanduses toimides teada, kuidas ettevõte toimib ja areneb ning milline on tema roll väärtusloome protsessis.
Teadmiste ja oskuste arendamise eesmärgid:
Meetmed teadmiste ja oskuste arendamiseks:
A. Ettevõtjate, ettevõtete juhtide ja töötajate teadmiste ja oskuste arendamine läbi koolitamise ja elukestva õppe soodustamise:
B. Alustava, kasvupotentsiaaliga ja rahvusvahelistuva ettevõtte nõustamine valdkondades, mis võimaldavad edasiminekut tootlikkuses, ettevõtte kasvu- ja konkurentsivõimes:
C. Ettevõtlus- ja innovatsioonialase teadlikkuse tõstmine läbi teabe ja teadlikkuse levitamise ühiskonna erinevates rühmades:
Ettevõtlus sõltub mingil viisil kõigist meid ümbritsevatest eluvaldkondadest. Põhjalikud teadmised ja ettevõtlussektori vajaduste mõistmine ühiskonnas on konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna kujunemise aluseks. Õppima peab ka ühiskond üldiselt – et kultuurikeskkond muutuks ettevõtlust ja ettevõtlikkust toetavaks, on vaja saavutada suhtumiste ja väärtuste areng. Ühiskonna väärtushinnangute muutumisel ettevõtjat, ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosivaks, on oluline roll nii meedial, avaliku elu tegelastel, poliitikakujundajatel, avalikel teenistujatel, haridustöötajatel ning loomulikult ettevõtjatel endil. Seepärast on ettevõtluspoliitika sihtrühm ettevõtluskultuuri edendamise valdkonnas palju laiem kui vaid ettevõtjad ja potentsiaalsed ettevõtjad.
Ettevõtjate õppima suunamiseks on vaja neil aidata teadvustada, mida nad ei tea ning võimaldada neil leida sobivad koolitusvaldkonnad ja koolitajad. Lisaks traditsioonilistele õppimisvormidele on vaja rollimudeleid ning eeskujusid – selleks tehakse huvilistele kättesaadavaks õpetlik ettevõtluskogemus – edulood ja parimad praktikad.
Inimeste ettevõtlikkuse oluliseks mõjutajaks on nende eelnevad teadmised ettevõtlusest. Lähtuvalt Eesti elanike ettevõtlikkuse uuringust leiab tervelt 49% tööealisest elanikkonnast, et peamiseks takistuseks ettevõtlusega alustamiseks on liiga madalad teadmised ja oskused. Seega on üheks oluliseks ettevõtluspotentsiaali realiseerumise mõjuriks inimeste teadmised ettevõtlusest ning ettevõtjaks olemisest. Mida kõrgemad on teadmised protsesside toimimisest, seda vähem leidub põhjendamatuid hirme ning ebaadekvaatseid hinnanguid takistustele ettevõtlusega alustamisel. Täna on ettevõtlusõpetust saanud vaid 10% gümnaasiumi lõpetanud õpilastest.
Probleemiks on, et ettevõtlust ei nähta tihti võimalusena. Euroopa väikeettevõtlusalgatuse Eesti teabeleht toob välja, et kui Euroopa Liidus keskmiselt näevad 57% kodanikest ettevõtlust võimalusena, siis Eestis on vastav protsent vaid 38. Kui sellele lisada juurde määr, milleni inimesed usuvad, et haridus aitas arendada nende ettevõtlushoiakut, siis selleks on Eestis 46%, vastandina ELi keskmisele 53%. Nimetatud näitajad on otseselt seotud Eesti ettevõtluspoliitika teadlikkuse suurendamise valdkonnaga.
Ettevõtlusõpe ei ole sageli lülitatud kutse- ja kõrgkoolide õppekavadesse. Seetõttu on noorte teadmised ettevõtlusest ja innovatsioonist sõltuvuses konkreetse kooli võimalustest – õpetaja/õppejõu olemasolust, tema teadmistest ja initsiatiivist. Suurimaks probleemiks on sobivate õppevahendite ning õppemetoodikate, samuti õpetajate puudus. Samas on oluline, et iga koolilõpetaja omaks piisavaid teadmisi ettevõtlusest, et märgata võimalusi ja osata neid äritegevuse kaudu realiseerida. Ka palgatöötajal on vaja turumajanduses toimides teada, kuidas ettevõte toimib ja areneb ning milline on tema roll väärtusloome protsessis.
Teadmiste ja oskuste arendamise eesmärgid:
- ettevõtjad suudavad langetada pädevaid ja professionaalseid otsuseid;
- ettevõtete töötajate teadmised ja oskused vastavad ettevõtte vajadustele ning nende arendamine on ettevõtetele harjumuspärane;
- inimesed on ettevõtlikud ning tahavad ja saavad olla ettevõtjad, kuna neil on olemas vajalikud teadmised ja oskused ettevõtlusega tegelemiseks;
- ühiskond suhtub ettevõtjasse ja ettevõtlusesse soosivalt ning toetab uusi ja uuendusmeelseid algatusi.
Meetmed teadmiste ja oskuste arendamiseks:
A. Ettevõtjate, ettevõtete juhtide ja töötajate teadmiste ja oskuste arendamine läbi koolitamise ja elukestva õppe soodustamise:
- koolitus- ja nõustamisteenuse hankimise osaline rahaline toetamine hoogustamaks ettevõtete töötajate teadmiste ja oskuste arendamist ning kaasajastamist;
- juhtide koolitamine, uue juhtimismõtte levitamine ning VKEde suunamine teadlikumale juhtimisele;
- juhtimiskvaliteedi süsteemseks arendamiseks vajalike töövahendite välja töötamine (erineva tasandi tunnustusskeemid, võrdlusanalüüsi andmebaas jms.);
- koolitusteenuse pakkumine, millist turul veel ei pakuta või millist turg vähese nõudluse tõttu vajaliku kvaliteediga ei paku, ent mis omab positiivset mõju ettevõtte konkurentsivõime arengule (muuhulgas MAKide poolt pakutavad koolitused);
- ettevõtete ja õppeasutuste vahelise koostöö soodustamine sh õppeprogrammide arendamiseks.
B. Alustava, kasvupotentsiaaliga ja rahvusvahelistuva ettevõtte nõustamine valdkondades, mis võimaldavad edasiminekut tootlikkuses, ettevõtte kasvu- ja konkurentsivõimes:
- ettevõtte arengu kitsaskohtade tuvastamine ja nõustamine arengutakistuste kõrvaldamiseks ja –eelduste ärakasutamiseks;
- ettevõtluse tugistruktuuris töötavate ning eraturu ettevõtluskonsultantide kompetentsivaldkondade laiendamine, ettevõtluskonsultantide akrediteerimissüsteemi ning konsultantide võrgustike arendamine igakülgse nõustamise kvaliteedi tõstmiseks ning kättesaadavaks tegemiseks;
- alustavate ettevõtjate nõustamine (muuhulgas MAKide poolt) ning juhendamine kogenud ettevõtjate või valdkonnaspetsialistide poolt (mentorlus);
- ettevõtjate vajadustele vastavate inkubatsiooniteenuste väljaarendamine ja pakkumise toetamine ettevõtlusinkubaatorites;
- toodete, teenuste ja valdkondlike kompetentside kasvatamine läbi arendustöötajate kaasamise toetamise.
C. Ettevõtlus- ja innovatsioonialase teadlikkuse tõstmine läbi teabe ja teadlikkuse levitamise ühiskonna erinevates rühmades:
- ettevõtjatele suunatud infokeskkondade, saadete, trükiste, uuringute kaudu ettevõtlusalase teabe ja uue informatsiooni levitamine ja kättesaadavuse parandamine;
- ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine ühiskonna erinevates gruppides läbi eriilmeliste vastavasisuliste algatuste toetamise ning erinevate tasandite otsustajate arusaamise ja üldteadmiste edendamine ettevõtlusest;
- õppeprogrammide ja õppevahendite väljatöötamine ja arendamine edendamaks õpilaste ja tudengite ettevõtlikkust ning ettevõtlusalaseid teadmisi;
- õpetajate, õppejõudude, teadlaste ja teiste haridustöötajate ettevõtlus- ja innovatsioonialaste teadmiste ja suhtumise arendamine läbi koolituse ning täiendava informatsiooni pakkumise.
Ettevõtlus sõltub mingil viisil kõigist meid ümbritsevatest eluvaldkondadest. Põhjalikud teadmised ja ettevõtlussektori vajaduste mõistmine ühiskonnas on konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna kujunemise aluseks. Õppima peab ka ühiskond üldiselt – et kultuurikeskkond muutuks ettevõtlust ja ettevõtlikkust toetavaks, on vaja saavutada suhtumiste ja väärtuste areng. Ühiskonna väärtushinnangute muutumisel ettevõtjat, ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosivaks, on oluline roll nii meedial, avaliku elu tegelastel, poliitikakujundajatel, avalikel teenistujatel, haridustöötajatel ning loomulikult ettevõtjatel endil. Seepärast on ettevõtluspoliitika sihtrühm ettevõtluskultuuri edendamise valdkonnas palju laiem kui vaid ettevõtjad ja potentsiaalsed ettevõtjad.
