ÕPIK
  • EESSÕNA
  • 1. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA
    • 1.1. Euroopa Väikeettevõtluse Harta
    • 1.2. Euroopa väikeettevõtlusalgatus - Small Business Act (edaspidi ka SBA)
    • 1.3. Eesti ettevõtluspoliitika
    • 1.4. Ettevõtluspoliitika elluviimine >
      • 1.4.1. Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine
      • 1.4.2. Kapitalile ligipääsu ja investeeringute toetamine
      • 1.4.3. Ekspordi ja rahvusvaheliste suhete toetamine
      • 1.4.4. Õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 1. PEATÜKI KOHTA
  • 2. ETTEVÕTLUS
    • 2.1. Ettevõtja
    • 2.2. Ettevõtlikkus
    • 2.3. Ettevõtja tegevusalad
    • 2.4. Kontsern
    • 2.5. Ettevõte
  • KORDAMISKÜSIMUSED 2. PEATÜKI KOHTA
  • 3. ISIKUD
    • 3.1. Esindamine >
      • 3.1.1. Edasivolitus ja esindusõiguse ulatused
      • 3.1.2. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
      • 3.1.3. Esindusõiguse lõppemise alused
      • 3.1.4. Esindusõiguseta isiku vastutus
    • 3.2. Füüsiline isik >
      • 3.2.1. Elukoht, tegevuskoht
    • 3.3. Juriidiline isik >
      • 3.3.1. Juriidilise isiku õigusvõime, juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht
      • 3.3.2. Juriidilise isiku organid
      • 3.3.3. Juriidilise isiku esindamine
      • 3.3.4. Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused, vastutus ja pankrotiavalduse esitamise kohustus
      • 3.3.5. Juriidilise isiku lõpetamine, juriidilise isiku sundlõpetamine
      • 3.3.6. Likvideerimine
      • 3.3.7. Likvideerimisteade ja nõuete esitamine
      • 3.3.8. Nõuete rahuldamine ja vara jagamine
      • 3.3.9. Juriidilise isiku lõppemine, pankrotiavalduse esitamine, dokumentide säilitamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 3. PEATÜKI KOHTA
  • 4. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA JA ÄRIÜHINGUD
    • 4.1. Füüsilisest isikust ettevõtja >
      • 4.1.1. Füüsilisest isikust ettevõtja tulud
      • 4.1.2. Füüsilisest isikust ettevõtja kulud
      • 4.1.3. Ettevõtluse peatamine
      • 4.1.4. Ettevõtluse lõpetamine
      • 4.1.5. FIE ärinimi
    • 4.2. Äriühingud >
      • 4.2.1. Äriühingu ärinimi, ärinime võõrandamine ja ärinime eristatavus
      • 4.2.2. Ärinime valiku piirangud
      • 4.2.3. Ärinime kasutamine ja kaitse, nime kasutamine ärinimes, välismaa äriühingu filiaali ärinimi
      • 4.2.4. Täisühing TÜ
      • 4.2.5. Usaldusühing UÜ
      • 4.2.6. Osaühing OÜ
      • 4.2.7. Ettevõtlusvormide võrdlustabel
      • 4.2.8. Äriregister
  • 5. MITTETULUNDUSÜHING
  • KORDAMISKÜSIMUSED PEATÜKKIDE 4. JA 5. KOHTA
  • 6. VÕLAÕIGUS
    • 6.1. Võlasuhte mõiste
    • 6.2. Võlasuhte tekkimise alused
    • 6.3. Mõistlikkuse põhimõte
    • 6.4. Leping >
      • 6.4.1. Lepingu vorm
      • 6.4.2. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine
      • 6.4.3. Lepingueelsed läbirääkimised
      • 6.4.4. Pakkumus
      • 6.4.5. Nõustumus
      • 6.4.6. Lepingupoolte kohustused
      • 6.4.7. Tavad ja praktika
      • 6.4.8. Hinna määramine
      • 6.4.9. Lepingu tõlgendamine
      • 6.4.10. Kinnituskiri
      • 6.4.11. Eelleping
    • 6.5. Solidaarvõlgnikud
    • 6.6. Kohustuse täitmine
    • 6.7. Kohustuse rikkumine >
      • 6.7.1. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral.
      • 6.7.2. Teatamiskohustus, rikkumise vabandatavus
      • 6.7.3. Vastutus süü puhul
      • 6.7.4. Õiguskaitsevahendid võlgniku vastutusest sõltumata
    • 6.8. Kahju hüvitamine >
      • 6.8.1. Hüvitatava kahju liigid
    • 6.9. Kõrvalkohustused >
      • 6.9.1. Käenduse mõiste.
      • 6.9.2. Garantii andmine.
      • 6.9.3. Käsiraha
      • 6.9.4. Leppetrahv
    • 6.10. Lepingu ülevõtmine
    • 6.11. Võlasuhte lõppemise alused
    • 6.12. Lepingu ülesütlemine >
      • 6.12.1. Lepingu korraline ülesütlemine
      • 6.12.2. Lepingu erakorraline ülesütlemine
    • 6.13. Tasaarvestus >
      • 6.13.1. Tasaarvestuse piirangud
    • 6.14. Kokkulangemine
    • 6.15. Võlasuhte lõpetamise kokkulepe
    • 6.16. Müügileping
    • 6.17. Üürileping
    • 6.18. Käsundusleping
    • 6.19. Töövõtuleping
    • 6.20. Seltsinguleping >
      • 6.20.1. Seltsing maksukohustuslasena
  • KORDAMISKÜSIMUSED 6. PEATÜKI KOHTA
  • 7. FINANTSARVESTUSE ALUSED
    • 7.1. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded >
      • 7.1.1. Mõisted
      • 7.1.2. Kontod
      • 7.1.3. Majandustehingute kahekordne kirjendamine
      • 7.1.4. Amortisatsioon
      • 7.1.5. Immateriaalsete põhivarade amortiseerimine
      • 7.1.6. Kontoplaan ja selle koostamine
      • 7.1.7. Raamatupidamisregistrid, bilanss, kasumiaruanne
    • 7.2. Maksustamise põhialused >
      • 7.2.1. Tulumaks
      • 7.2.2. Sotsiaalmaks
      • 7.2.3. Töötuskindlustusmakse
      • 7.2.4. Kogumispensioni makse
      • 7.2.5. Käibemaks
      • 7.2.6. FIE maksukohustused
      • 7.2.7. FIE maksusoodustused
    • 7.3. Väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamine ja maksuarvestus
  • KORDAMISKÜSIMUSED 7. PEATÜKI KOHTA
  • 8. FINANTSJUHTIMINE JA -PLANEERIMINE
    • 8.1. Väärtuse olemus, aeg ja raha väärtus >
      • 8.1.1. Aeg ja raha väärtus
    • 8.2. Finantsjuhtimise ülesanded >
      • 8.2.1. Kapitali moodustamine
      • 8.2.2. Investeeringute planeerimine ja investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine
      • 8.2.3. Käibevarade juhtimine
    • 8.3. Finantsplaneerimine >
      • 8.3.1. Pikaajaline finantsplaneerimine - finantsprognoos
      • 8.3.2. Lühiajaline finantsplaneerimine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 8. PEATÜKI KOHTA
  • 9. ÄRIPLAAN
    • 9.1. Äriplaani struktuur >
      • 9.1.1. Kokkuvõte
      • 9.1.2. Visioon ja eesmärgid
      • 9.1.3. Äriidee
      • 9.1.4. Tegevuskeskkond, turg ja konkurents
      • 9.1.5. Turundusplaan
      • 9.1.6. Tootearendusplaan
      • 9.1.7. Tootmisplaan
      • 9.1.8. Personaliplaan ja juhtimine
      • 9.1.9. Finantsplaan
      • 9.1.10. SWOT analüüs
  • 10. LISAD
    • Lisa 1. Bilansiskeem
    • Lisa 2. Kasumiaruande skeem 1
    • Lisa 3. Kasumiaruande skeem 2
    • Lisa 4. Tootmisettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 5. Teenuseid osutava ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 6. Kinnisvaraarenduse/-halduse ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 7. Protsendimeetodil koostatud finantsprognoosi näidiseelarve
    • Lisa 8. Investeerimisprojekti tasuvusaja näitaja leidmine
    • Lisa 9. Investeerimisprojekti praeguse puhasväärtuse (NPV) leidmine
    • Lisa 10. Investeerimisprojekti sisemise tasuvuse (IRR) leidmine
    • Lisa 11. Investeerimisprojekti kasumiindeksi (PI) leidmine
    • Lisa 12. Bilanss arvnäitajatega
    • Lisa 13. Kasumiaruanne arvnäitajatega
  • 11. KASUTATUD KIRJANDUS JA INFORMATSIOONIALLIKAD
  • 12. HARJUTUSÜLESANNETE VASTUSED
AINULT HARITUD ETTEVÕTJAD SAAVAD TAGADA ÜHISKONNALE EDU JA HEAOLU

1.4.1.       Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine

Ettevõtja elukestev õpe on sama tähtis kui iga teise spetsialisti läbi elu kulgev teadmiste ja oskuste omandamise ja kaasajastamise protsess. Muuhulgas on oluline parendada ettevõtja teadmisi väljakutsete osas, mida esitab tööandjale üha vananev ühiskond ning vähenev tööealine inimressurss. Ettevõtjad peavad olema teadlikud ka paindlike töömeetodite rakendamises peituvatest võimalustest, tööohutusest ja ergonoomilisest töökeskkonnast.

Ettevõtjate õppima suunamiseks on vaja neil aidata teadvustada, mida nad ei tea ning võimaldada neil leida sobivad koolitusvaldkonnad ja koolitajad. Lisaks traditsioonilistele õppimisvormidele on vaja rollimudeleid ning eeskujusid – selleks tehakse huvilistele kättesaadavaks õpetlik ettevõtluskogemus – edulood ja parimad praktikad.

Inimeste ettevõtlikkuse oluliseks mõjutajaks on nende eelnevad teadmised ettevõtlusest. Lähtuvalt Eesti elanike ettevõtlikkuse uuringust leiab tervelt 49% tööealisest elanikkonnast, et peamiseks takistuseks ettevõtlusega alustamiseks on liiga madalad teadmised ja oskused. Seega on üheks oluliseks ettevõtluspotentsiaali realiseerumise mõjuriks inimeste teadmised ettevõtlusest ning ettevõtjaks olemisest. Mida kõrgemad on teadmised protsesside toimimisest, seda vähem leidub põhjendamatuid hirme ning ebaadekvaatseid hinnanguid takistustele ettevõtlusega alustamisel. Täna on ettevõtlusõpetust saanud vaid 10% gümnaasiumi lõpetanud õpilastest.

Probleemiks on, et ettevõtlust ei nähta tihti võimalusena. Euroopa väikeettevõtlusalgatuse  Eesti teabeleht toob välja, et kui Euroopa Liidus keskmiselt näevad 57% kodanikest ettevõtlust võimalusena, siis Eestis on vastav protsent vaid 38. Kui sellele lisada juurde määr, milleni inimesed usuvad, et haridus aitas arendada nende ettevõtlushoiakut, siis selleks on Eestis 46%, vastandina ELi keskmisele 53%. Nimetatud näitajad on otseselt seotud Eesti ettevõtluspoliitika teadlikkuse suurendamise valdkonnaga.

Ettevõtlusõpe ei ole sageli lülitatud kutse- ja kõrgkoolide õppekavadesse. Seetõttu on noorte teadmised ettevõtlusest ja innovatsioonist sõltuvuses konkreetse kooli võimalustest – õpetaja/õppejõu olemasolust, tema teadmistest ja initsiatiivist. Suurimaks probleemiks on sobivate õppevahendite ning õppemetoodikate, samuti õpetajate puudus. Samas on oluline, et iga koolilõpetaja omaks piisavaid teadmisi ettevõtlusest, et märgata võimalusi ja osata neid äritegevuse kaudu realiseerida. Ka palgatöötajal on vaja turumajanduses toimides teada, kuidas ettevõte toimib ja areneb ning milline on tema roll väärtusloome protsessis.

Teadmiste ja oskuste arendamise eesmärgid:
  •     ettevõtjad suudavad langetada pädevaid ja professionaalseid otsuseid;
  •     ettevõtete töötajate teadmised ja oskused vastavad ettevõtte vajadustele ning nende arendamine on ettevõtetele harjumuspärane; 
  •     inimesed on ettevõtlikud ning tahavad ja saavad olla ettevõtjad, kuna neil on olemas vajalikud teadmised ja oskused ettevõtlusega tegelemiseks;
  •     ühiskond suhtub ettevõtjasse ja ettevõtlusesse soosivalt ning toetab uusi ja uuendusmeelseid algatusi.

Meetmed teadmiste ja oskuste arendamiseks:

A.    Ettevõtjate, ettevõtete juhtide ja töötajate teadmiste ja oskuste arendamine läbi koolitamise ja elukestva õppe soodustamise:
  •     koolitus- ja nõustamisteenuse hankimise osaline rahaline toetamine hoogustamaks ettevõtete töötajate teadmiste ja oskuste arendamist ning kaasajastamist;
  •     juhtide koolitamine, uue juhtimismõtte levitamine ning VKEde suunamine teadlikumale juhtimisele; 
  •     juhtimiskvaliteedi süsteemseks arendamiseks vajalike töövahendite välja töötamine (erineva tasandi tunnustusskeemid, võrdlusanalüüsi andmebaas jms.);
  •     koolitusteenuse pakkumine, millist turul veel ei pakuta või millist turg vähese nõudluse tõttu vajaliku kvaliteediga ei paku, ent mis omab positiivset mõju ettevõtte konkurentsivõime arengule (muuhulgas MAKide poolt pakutavad koolitused);
  •     ettevõtete ja õppeasutuste vahelise koostöö soodustamine sh õppeprogrammide arendamiseks. 

B.    Alustava, kasvupotentsiaaliga ja rahvusvahelistuva ettevõtte nõustamine valdkondades, mis võimaldavad edasiminekut tootlikkuses, ettevõtte kasvu- ja konkurentsivõimes:
  •     ettevõtte arengu kitsaskohtade tuvastamine ja nõustamine arengutakistuste kõrvaldamiseks ja –eelduste ärakasutamiseks;
  •     ettevõtluse tugistruktuuris töötavate ning eraturu ettevõtluskonsultantide kompetentsivaldkondade laiendamine, ettevõtluskonsultantide akrediteerimissüsteemi ning konsultantide võrgustike arendamine igakülgse nõustamise kvaliteedi tõstmiseks ning kättesaadavaks tegemiseks;
  •     alustavate ettevõtjate nõustamine (muuhulgas MAKide poolt) ning juhendamine kogenud ettevõtjate või valdkonnaspetsialistide poolt (mentorlus);
  •     ettevõtjate vajadustele vastavate inkubatsiooniteenuste väljaarendamine ja pakkumise toetamine ettevõtlusinkubaatorites;
  •     toodete, teenuste ja valdkondlike kompetentside kasvatamine läbi arendustöötajate kaasamise toetamise.

C.    Ettevõtlus- ja innovatsioonialase teadlikkuse tõstmine läbi teabe ja teadlikkuse levitamise ühiskonna erinevates rühmades:
  •     ettevõtjatele suunatud infokeskkondade, saadete, trükiste, uuringute kaudu ettevõtlusalase teabe ja uue informatsiooni levitamine ja kättesaadavuse parandamine;
  •     ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine ühiskonna erinevates gruppides läbi eriilmeliste vastavasisuliste algatuste toetamise ning erinevate tasandite otsustajate arusaamise ja üldteadmiste edendamine ettevõtlusest;
  •     õppeprogrammide ja õppevahendite väljatöötamine ja arendamine edendamaks õpilaste ja tudengite ettevõtlikkust ning ettevõtlusalaseid teadmisi; 
  •     õpetajate, õppejõudude, teadlaste ja teiste haridustöötajate ettevõtlus- ja innovatsioonialaste teadmiste ja suhtumise arendamine läbi koolituse ning täiendava informatsiooni pakkumise.

Ettevõtlus sõltub mingil viisil kõigist meid ümbritsevatest eluvaldkondadest. Põhjalikud teadmised ja ettevõtlussektori vajaduste mõistmine ühiskonnas on konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna kujunemise aluseks. Õppima peab ka ühiskond üldiselt – et kultuurikeskkond muutuks ettevõtlust ja ettevõtlikkust toetavaks, on vaja saavutada suhtumiste ja väärtuste areng. Ühiskonna väärtushinnangute muutumisel ettevõtjat, ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosivaks, on oluline roll nii meedial, avaliku elu tegelastel, poliitikakujundajatel, avalikel teenistujatel, haridustöötajatel ning loomulikult ettevõtjatel endil. Seepärast on ettevõtluspoliitika sihtrühm ettevõtluskultuuri edendamise valdkonnas palju laiem kui vaid ettevõtjad ja potentsiaalsed ettevõtjad.
Powered by Create your own unique website with customizable templates.