1.4.2. Kapitalile ligipääsu ja investeeringute toetamine
Suur osa elanikest näeb ettevõtlusega alustamise kõige suuremate takistustena finantsvahendite puudumist, hirmu ebaõnnestumise ees ning võlgade kartust. Parim alustava ettevõtja stardiskeem on kompleksne ning sisaldab endas lisaks investeeringute toetamisele ja finantsriskide jagamisele ka ligipääsu teistele tugiteenustele ning ettevõtlusalasele teabele ja teadmistele. Lisaks sellele on hea stardiskeem ettevõtjale kergesti ligipääsetav ning põhineb avaliku ja erasektori koostööl, kus avalik sektor panustab vaid kohtades, kus eraturud ei toimi.
Muude vahendite kõrval on ettevõtjal oma äriplaani elluviimiseks tarvis raha. Võimalusi kapitali kaasamiseks on mitmeid – kasutada isiklikke sääste, võtta enese või ettevõtte vara tagatisel pangalaenu, kaasata investoreid ja riskikapitaliste või kasutada oma sugulaste-tuttavate abi. Lisafinantseeringu vajaduse prognoosi alusel võib jaotada ettevõtted kahte suuremasse rühma – ühed, kelle rahavajadus ei ületa 12 800 eurot ning teised, kelle kiire kasv või kasvavad vajadused dikteerivad 64 000 kuni 320 000 eurose lisafinantseeringu vajaduse (1). Kolmandasse valdkonda kuuluvad väga kõrge riskiastmega ning suhteliselt suure finantseerimisvajadusega projektid. Kuna neis kolmes valdkonnas traditsioonilised finantsinstrumendid ei toimi, siis ei õnnestu ettevõtjatel vajalikus mahus vahendeid eraturult kaasata ning seetõttu kannatab innovaatiliste ja tootlikkuse kasvule suunatud ideede elluviimine. Alustava ettevõtja jaoks, kel puudub tagatis, hästi formuleeritud äriplaan ning ettevõtte finantsajalugu, mille alusel hinnata tema krediidivõimet, on lisaraha leidmine eriti keeruline. Mida riskantsem on idee, seda suurema riski võtab investor või kreeditor ettevõttesse investeerides ning see vähendab lisaraha kaasamise võimalusi või tõstab laenu hinda. Mida väikesem on soovitav laenusumma, seda vähemotstarbekas on laenu väljastamine krediidiasutustele. Võrreldes ettevõtlussektoriga üldiselt on väikeste ning äsja tegevust alustanud ettevõtete jaoks lisaraha leidmine suurimaks probleemiks – 67% ettevõtjatest nimetavad kõige suuremaks takistuseks, mida tuli alustades ületada, just finantseerimisvõimaluste puudumist.
Kiiresti kasvav ettevõte, kelle investeeringuvajadus on suurem, ei ole panga silmis tihti usaldusväärne just ebapiisava omakapitali, riskantse sektori või vähese tagatise tõttu. Ka suurema käibe (üle 192 000 euro aastas) ning kasvupotentsiaaliga ettevõtted kurdavad finantseerimisvõimaluste puuduse üle. Kokku peab seda oluliseks arengutakistuseks neljandik ettevõtetest, kuid majanduslanguse tingimustes on probleem muutunud varasemast teravamaks. Lahenduseks on vahefinantseerimise ja täiendava riikliku tagatise pakkumine, mis muudab projekti ka panga või investori jaoks atraktiivsemaks. Tulenevalt ebakindlusest majanduses ja finantsturgude konservatiivsusest on ettevõtete jaoks probleemiks ka pikaajalise finantseerimise kaasamine. Seetõttu võivad jääda teostamata Eesti majanduse seisukohalt olulise mõjuga jätkusuutlikud investeerimisprojektid. Samuti vajavad ettevõtted tulenevalt faktooring- ja krediidilimiitide kahanemisest ning ebasoodsamatest maksetingimustest täiendavaid käibevahendeid. Lahenduseks on pikaajalise laenuressursi pakkumine koostöös pankadega.
Tootlikkuse kasvu aluseks on kaasaegse tehnoloogia kasutuselevõtt ettevõtetes. Riigipoolset tuge investeeringute tegemisel tehnoloogiasse vajavad eelkõige väiksemad ettevõtted, kelle tootlikkus on tööstusharu keskmisest tunduvalt väiksem, kuid samas ligipääs pangalaenudele ja liisingule piiratud. Ka ettevõttevälise finantsinvestori kaasamine kätkeb endas võimalust kaasata üheaegselt nii ettevõtte arenguks vajalikku kapitali kui teadmisi. Eesti ettevõtja suhtumine ettevõttevälisesse investorisse ei ole aga soosiv – vaid 26% ettevõtetest näevad seda ühe lisaraha kaasamise võimalusena. Üheks põhjuseks on siin investorsuhete lühike ja alles arenev traditsioon Eestis. Samuti kardetakse kaotada kontrolli ettevõtte tegevuse üle, mida arvab kolmandik ettevõtetest. Eelistatakse kasutada pigem pangalaenu kui ettevõttevälist investorit. Ettevõttevälist investorit on nõus kõige vähem otsima ettevõtted, mille käive oli alla 16 000 või üle 1,9 miljoni euro. Seepärast ei tulegi arendada ainult erineva spetsiifikaga ettevõtete võimalusi turult lisafinantseeringut leida vaid ka ettevõtete teadmisi ja oskusi sobivas vormis ja mahus kapitali kaasamiseks. Tähelepanu tuleb siinjuures pöörata ka Eesti investorile, et parandada võimalusi oma vaba kapitali suunamiseks Eesti ettevõtlusesse. Üheks võimaluseks kapitalituru osapoolte soovide ja vajaduste kokkuviimisel on potentsiaalsete investorite ja investeeringut vajavate ettevõtete kontaktide vahendamine.
Investeeringute toetamise eesmärgid:
Meetmed investeeringute toetamiseks:
A. Ettevõtete ligipääsu parandamine kapitalile;
B. Investeeringute toetamine
Ettevõtluse arenguks kõikjal Eestis ühtmoodi kiiresti on tarvilik toetada ka investeeringuid infrastruktuuri. Piirkondi, kus ettevõtluseks vajalik infrastruktuur on välja arendamata ning kuhu kasvupotentsiaaliga ettevõtlus täna pidama ei jää on täna Eestis palju.
1 Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused, 2005, Saar Poll OÜ
Muude vahendite kõrval on ettevõtjal oma äriplaani elluviimiseks tarvis raha. Võimalusi kapitali kaasamiseks on mitmeid – kasutada isiklikke sääste, võtta enese või ettevõtte vara tagatisel pangalaenu, kaasata investoreid ja riskikapitaliste või kasutada oma sugulaste-tuttavate abi. Lisafinantseeringu vajaduse prognoosi alusel võib jaotada ettevõtted kahte suuremasse rühma – ühed, kelle rahavajadus ei ületa 12 800 eurot ning teised, kelle kiire kasv või kasvavad vajadused dikteerivad 64 000 kuni 320 000 eurose lisafinantseeringu vajaduse (1). Kolmandasse valdkonda kuuluvad väga kõrge riskiastmega ning suhteliselt suure finantseerimisvajadusega projektid. Kuna neis kolmes valdkonnas traditsioonilised finantsinstrumendid ei toimi, siis ei õnnestu ettevõtjatel vajalikus mahus vahendeid eraturult kaasata ning seetõttu kannatab innovaatiliste ja tootlikkuse kasvule suunatud ideede elluviimine. Alustava ettevõtja jaoks, kel puudub tagatis, hästi formuleeritud äriplaan ning ettevõtte finantsajalugu, mille alusel hinnata tema krediidivõimet, on lisaraha leidmine eriti keeruline. Mida riskantsem on idee, seda suurema riski võtab investor või kreeditor ettevõttesse investeerides ning see vähendab lisaraha kaasamise võimalusi või tõstab laenu hinda. Mida väikesem on soovitav laenusumma, seda vähemotstarbekas on laenu väljastamine krediidiasutustele. Võrreldes ettevõtlussektoriga üldiselt on väikeste ning äsja tegevust alustanud ettevõtete jaoks lisaraha leidmine suurimaks probleemiks – 67% ettevõtjatest nimetavad kõige suuremaks takistuseks, mida tuli alustades ületada, just finantseerimisvõimaluste puudumist.
Kiiresti kasvav ettevõte, kelle investeeringuvajadus on suurem, ei ole panga silmis tihti usaldusväärne just ebapiisava omakapitali, riskantse sektori või vähese tagatise tõttu. Ka suurema käibe (üle 192 000 euro aastas) ning kasvupotentsiaaliga ettevõtted kurdavad finantseerimisvõimaluste puuduse üle. Kokku peab seda oluliseks arengutakistuseks neljandik ettevõtetest, kuid majanduslanguse tingimustes on probleem muutunud varasemast teravamaks. Lahenduseks on vahefinantseerimise ja täiendava riikliku tagatise pakkumine, mis muudab projekti ka panga või investori jaoks atraktiivsemaks. Tulenevalt ebakindlusest majanduses ja finantsturgude konservatiivsusest on ettevõtete jaoks probleemiks ka pikaajalise finantseerimise kaasamine. Seetõttu võivad jääda teostamata Eesti majanduse seisukohalt olulise mõjuga jätkusuutlikud investeerimisprojektid. Samuti vajavad ettevõtted tulenevalt faktooring- ja krediidilimiitide kahanemisest ning ebasoodsamatest maksetingimustest täiendavaid käibevahendeid. Lahenduseks on pikaajalise laenuressursi pakkumine koostöös pankadega.
Tootlikkuse kasvu aluseks on kaasaegse tehnoloogia kasutuselevõtt ettevõtetes. Riigipoolset tuge investeeringute tegemisel tehnoloogiasse vajavad eelkõige väiksemad ettevõtted, kelle tootlikkus on tööstusharu keskmisest tunduvalt väiksem, kuid samas ligipääs pangalaenudele ja liisingule piiratud. Ka ettevõttevälise finantsinvestori kaasamine kätkeb endas võimalust kaasata üheaegselt nii ettevõtte arenguks vajalikku kapitali kui teadmisi. Eesti ettevõtja suhtumine ettevõttevälisesse investorisse ei ole aga soosiv – vaid 26% ettevõtetest näevad seda ühe lisaraha kaasamise võimalusena. Üheks põhjuseks on siin investorsuhete lühike ja alles arenev traditsioon Eestis. Samuti kardetakse kaotada kontrolli ettevõtte tegevuse üle, mida arvab kolmandik ettevõtetest. Eelistatakse kasutada pigem pangalaenu kui ettevõttevälist investorit. Ettevõttevälist investorit on nõus kõige vähem otsima ettevõtted, mille käive oli alla 16 000 või üle 1,9 miljoni euro. Seepärast ei tulegi arendada ainult erineva spetsiifikaga ettevõtete võimalusi turult lisafinantseeringut leida vaid ka ettevõtete teadmisi ja oskusi sobivas vormis ja mahus kapitali kaasamiseks. Tähelepanu tuleb siinjuures pöörata ka Eesti investorile, et parandada võimalusi oma vaba kapitali suunamiseks Eesti ettevõtlusesse. Üheks võimaluseks kapitalituru osapoolte soovide ja vajaduste kokkuviimisel on potentsiaalsete investorite ja investeeringut vajavate ettevõtete kontaktide vahendamine.
Investeeringute toetamise eesmärgid:
- teha stardikapital (ka sotsiaalselt vähemkindlustatud) kättesaadavaks alustavale ettevõtjale;
- erineva spetsiifikaga ettevõtetel on võimalused ja oskused turult kapitali kaasamiseks ning tootlike ja tulevikusuunaga investeeringute tegemiseks;
- eesti investorid suunavad oma vaba kapitali ning teadmisi Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusesse.
Meetmed investeeringute toetamiseks:
A. Ettevõtete ligipääsu parandamine kapitalile;
- stardi- ja mikrolaenude riiklik tagamine;
- teadmiste parandamine erinevatest rahastamisvõimalustest;
- laenuinstrumentide pakkumine, võimaldamaks turutõrke olemasolu korral ettevõtetele kapitalile ligipääsu;
- riiklike tagatiste pakkumine laenudele, liisingule ning pangagarantiidele.
B. Investeeringute toetamine
- stardi- ja kasvutoetuse pakkumine alustavale ettevõtjale;
- ettevõtete investeeringute toetamine tehnoloogia uuendamiseks;
- ettevõtluskeskkonda toetavad avaliku sektori tegevused, sh infrastruktuuri ja vajaliku tööjõu osas.
Ettevõtluse arenguks kõikjal Eestis ühtmoodi kiiresti on tarvilik toetada ka investeeringuid infrastruktuuri. Piirkondi, kus ettevõtluseks vajalik infrastruktuur on välja arendamata ning kuhu kasvupotentsiaaliga ettevõtlus täna pidama ei jää on täna Eestis palju.
1 Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused, 2005, Saar Poll OÜ