7.2.5. käibemaks (1,2)
Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud KM seadusest tulenevatel erijuhtudel. Käive on kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus ning kauba või teenuse omatarve.
Käibemaksu kogutakse osadena, mahaarvamise süsteemi abil, kusjuures maksukohustuslased saavad oma käibemaksuvõlgnevusest maha arvata selle maksusumma, mille nad on maksnud või peavad maksma teistele maksukohustuslastele oma majandustegevuseks vajalike ostude eest. See mehhanism tagab maksu sõltumatuse, hoolimata sellest, mitu tehingut tehakse.(2)
Käibemaksu objekt on:
Käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena.
Käibe tekkimise, kauba importimise ja teenuse saamise aeg.
Käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist:
Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Käibe ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustab kauba või teenuse müügihind.
Maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib, kui isiku tehtavate tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot. Sellel hetkel tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida.
Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.
Käibemaksusumma arvutamine. Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Käibemaks laekub riigieelarvesse.
1 Käibemaksuseadus, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
2 Zeiger, P., 2005. Käibemaks ja selle rakendamise praktilisi probleeme. Doktoriväitekiri, Eesti Põllumajandusülikool, Tartu
Käibemaksu kogutakse osadena, mahaarvamise süsteemi abil, kusjuures maksukohustuslased saavad oma käibemaksuvõlgnevusest maha arvata selle maksusumma, mille nad on maksnud või peavad maksma teistele maksukohustuslastele oma majandustegevuseks vajalike ostude eest. See mehhanism tagab maksu sõltumatuse, hoolimata sellest, mitu tehingut tehakse.(2)
Käibemaksu objekt on:
- käive, välja arvatud maksuvaba käive;
- kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import.
Käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena.
Käibe tekkimise, kauba importimise ja teenuse saamise aeg.
Käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist:
- kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
- kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine;
Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Käibe ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustab kauba või teenuse müügihind.
Maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib, kui isiku tehtavate tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot. Sellel hetkel tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida.
Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.
Käibemaksusumma arvutamine. Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Käibemaks laekub riigieelarvesse.
1 Käibemaksuseadus, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
2 Zeiger, P., 2005. Käibemaks ja selle rakendamise praktilisi probleeme. Doktoriväitekiri, Eesti Põllumajandusülikool, Tartu
