ÕPIK
  • EESSÕNA
  • 1. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA
    • 1.1. Euroopa Väikeettevõtluse Harta
    • 1.2. Euroopa väikeettevõtlusalgatus - Small Business Act (edaspidi ka SBA)
    • 1.3. Eesti ettevõtluspoliitika
    • 1.4. Ettevõtluspoliitika elluviimine >
      • 1.4.1. Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine
      • 1.4.2. Kapitalile ligipääsu ja investeeringute toetamine
      • 1.4.3. Ekspordi ja rahvusvaheliste suhete toetamine
      • 1.4.4. Õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 1. PEATÜKI KOHTA
  • 2. ETTEVÕTLUS
    • 2.1. Ettevõtja
    • 2.2. Ettevõtlikkus
    • 2.3. Ettevõtja tegevusalad
    • 2.4. Kontsern
    • 2.5. Ettevõte
  • KORDAMISKÜSIMUSED 2. PEATÜKI KOHTA
  • 3. ISIKUD
    • 3.1. Esindamine >
      • 3.1.1. Edasivolitus ja esindusõiguse ulatused
      • 3.1.2. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
      • 3.1.3. Esindusõiguse lõppemise alused
      • 3.1.4. Esindusõiguseta isiku vastutus
    • 3.2. Füüsiline isik >
      • 3.2.1. Elukoht, tegevuskoht
    • 3.3. Juriidiline isik >
      • 3.3.1. Juriidilise isiku õigusvõime, juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht
      • 3.3.2. Juriidilise isiku organid
      • 3.3.3. Juriidilise isiku esindamine
      • 3.3.4. Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused, vastutus ja pankrotiavalduse esitamise kohustus
      • 3.3.5. Juriidilise isiku lõpetamine, juriidilise isiku sundlõpetamine
      • 3.3.6. Likvideerimine
      • 3.3.7. Likvideerimisteade ja nõuete esitamine
      • 3.3.8. Nõuete rahuldamine ja vara jagamine
      • 3.3.9. Juriidilise isiku lõppemine, pankrotiavalduse esitamine, dokumentide säilitamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 3. PEATÜKI KOHTA
  • 4. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA JA ÄRIÜHINGUD
    • 4.1. Füüsilisest isikust ettevõtja >
      • 4.1.1. Füüsilisest isikust ettevõtja tulud
      • 4.1.2. Füüsilisest isikust ettevõtja kulud
      • 4.1.3. Ettevõtluse peatamine
      • 4.1.4. Ettevõtluse lõpetamine
      • 4.1.5. FIE ärinimi
    • 4.2. Äriühingud >
      • 4.2.1. Äriühingu ärinimi, ärinime võõrandamine ja ärinime eristatavus
      • 4.2.2. Ärinime valiku piirangud
      • 4.2.3. Ärinime kasutamine ja kaitse, nime kasutamine ärinimes, välismaa äriühingu filiaali ärinimi
      • 4.2.4. Täisühing TÜ
      • 4.2.5. Usaldusühing UÜ
      • 4.2.6. Osaühing OÜ
      • 4.2.7. Ettevõtlusvormide võrdlustabel
      • 4.2.8. Äriregister
  • 5. MITTETULUNDUSÜHING
  • KORDAMISKÜSIMUSED PEATÜKKIDE 4. JA 5. KOHTA
  • 6. VÕLAÕIGUS
    • 6.1. Võlasuhte mõiste
    • 6.2. Võlasuhte tekkimise alused
    • 6.3. Mõistlikkuse põhimõte
    • 6.4. Leping >
      • 6.4.1. Lepingu vorm
      • 6.4.2. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine
      • 6.4.3. Lepingueelsed läbirääkimised
      • 6.4.4. Pakkumus
      • 6.4.5. Nõustumus
      • 6.4.6. Lepingupoolte kohustused
      • 6.4.7. Tavad ja praktika
      • 6.4.8. Hinna määramine
      • 6.4.9. Lepingu tõlgendamine
      • 6.4.10. Kinnituskiri
      • 6.4.11. Eelleping
    • 6.5. Solidaarvõlgnikud
    • 6.6. Kohustuse täitmine
    • 6.7. Kohustuse rikkumine >
      • 6.7.1. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral.
      • 6.7.2. Teatamiskohustus, rikkumise vabandatavus
      • 6.7.3. Vastutus süü puhul
      • 6.7.4. Õiguskaitsevahendid võlgniku vastutusest sõltumata
    • 6.8. Kahju hüvitamine >
      • 6.8.1. Hüvitatava kahju liigid
    • 6.9. Kõrvalkohustused >
      • 6.9.1. Käenduse mõiste.
      • 6.9.2. Garantii andmine.
      • 6.9.3. Käsiraha
      • 6.9.4. Leppetrahv
    • 6.10. Lepingu ülevõtmine
    • 6.11. Võlasuhte lõppemise alused
    • 6.12. Lepingu ülesütlemine >
      • 6.12.1. Lepingu korraline ülesütlemine
      • 6.12.2. Lepingu erakorraline ülesütlemine
    • 6.13. Tasaarvestus >
      • 6.13.1. Tasaarvestuse piirangud
    • 6.14. Kokkulangemine
    • 6.15. Võlasuhte lõpetamise kokkulepe
    • 6.16. Müügileping
    • 6.17. Üürileping
    • 6.18. Käsundusleping
    • 6.19. Töövõtuleping
    • 6.20. Seltsinguleping >
      • 6.20.1. Seltsing maksukohustuslasena
  • KORDAMISKÜSIMUSED 6. PEATÜKI KOHTA
  • 7. FINANTSARVESTUSE ALUSED
    • 7.1. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded >
      • 7.1.1. Mõisted
      • 7.1.2. Kontod
      • 7.1.3. Majandustehingute kahekordne kirjendamine
      • 7.1.4. Amortisatsioon
      • 7.1.5. Immateriaalsete põhivarade amortiseerimine
      • 7.1.6. Kontoplaan ja selle koostamine
      • 7.1.7. Raamatupidamisregistrid, bilanss, kasumiaruanne
    • 7.2. Maksustamise põhialused >
      • 7.2.1. Tulumaks
      • 7.2.2. Sotsiaalmaks
      • 7.2.3. Töötuskindlustusmakse
      • 7.2.4. Kogumispensioni makse
      • 7.2.5. Käibemaks
      • 7.2.6. FIE maksukohustused
      • 7.2.7. FIE maksusoodustused
    • 7.3. Väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamine ja maksuarvestus
  • KORDAMISKÜSIMUSED 7. PEATÜKI KOHTA
  • 8. FINANTSJUHTIMINE JA -PLANEERIMINE
    • 8.1. Väärtuse olemus, aeg ja raha väärtus >
      • 8.1.1. Aeg ja raha väärtus
    • 8.2. Finantsjuhtimise ülesanded >
      • 8.2.1. Kapitali moodustamine
      • 8.2.2. Investeeringute planeerimine ja investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine
      • 8.2.3. Käibevarade juhtimine
    • 8.3. Finantsplaneerimine >
      • 8.3.1. Pikaajaline finantsplaneerimine - finantsprognoos
      • 8.3.2. Lühiajaline finantsplaneerimine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 8. PEATÜKI KOHTA
  • 9. ÄRIPLAAN
    • 9.1. Äriplaani struktuur >
      • 9.1.1. Kokkuvõte
      • 9.1.2. Visioon ja eesmärgid
      • 9.1.3. Äriidee
      • 9.1.4. Tegevuskeskkond, turg ja konkurents
      • 9.1.5. Turundusplaan
      • 9.1.6. Tootearendusplaan
      • 9.1.7. Tootmisplaan
      • 9.1.8. Personaliplaan ja juhtimine
      • 9.1.9. Finantsplaan
      • 9.1.10. SWOT analüüs
  • 10. LISAD
    • Lisa 1. Bilansiskeem
    • Lisa 2. Kasumiaruande skeem 1
    • Lisa 3. Kasumiaruande skeem 2
    • Lisa 4. Tootmisettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 5. Teenuseid osutava ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 6. Kinnisvaraarenduse/-halduse ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 7. Protsendimeetodil koostatud finantsprognoosi näidiseelarve
    • Lisa 8. Investeerimisprojekti tasuvusaja näitaja leidmine
    • Lisa 9. Investeerimisprojekti praeguse puhasväärtuse (NPV) leidmine
    • Lisa 10. Investeerimisprojekti sisemise tasuvuse (IRR) leidmine
    • Lisa 11. Investeerimisprojekti kasumiindeksi (PI) leidmine
    • Lisa 12. Bilanss arvnäitajatega
    • Lisa 13. Kasumiaruanne arvnäitajatega
  • 11. KASUTATUD KIRJANDUS JA INFORMATSIOONIALLIKAD
  • 12. HARJUTUSÜLESANNETE VASTUSED
AINULT HARITUD ETTEVÕTJAD SAAVAD TAGADA ÜHISKONNALE EDU JA HEAOLU

6.20.    Seltsinguleping

Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega.

Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed.

Igal seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimises. Seltsinglased juhivad seltsingut ühiselt ning iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek. Seltsingulepinguga võib seltsingu juhtimise õiguse anda ühele või mitmele seltsinglasele. Sel juhul ei osale teised seltsinglased seltsingu juhtimises. Kui juhtimine on antud mitmele seltsinglasele, juhivad nad seltsingut ühiselt ning iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi juhtima õigustatud seltsinglaste nõusolek. Mõjuval põhjusel võib seltsinglasele seltsingulepinguga antud juhtimisõiguse ära võtta teiste seltsinglaste ühehäälse otsusega, kui seltsingulepinguga ei ole ette nähtud seltsinglaste otsuste tegemine häälteenamusega. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuse oluline rikkumine seltsinglase poolt või seltsinglase võimetus seltsingut juhtida. Seltsinglane võib mõjuval põhjusel juhtimisest loobuda. Kui seltsinglane loobub juhtimisest ajal, kui seltsingu juhtimise eest ei saa muul viisil hoolitseda, peab ta teistele seltsinglastele hüvitama sellest tekkinud kahju, välja arvatud juhul, kui seltsinglase ja seltsingu huvisid kaaludes ei või oodata, et seltsinglane juhtimist jätkaks. Seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud seltsinglane sellele vastu vaidleb. Eeldatakse, et seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane ei tohi juhtimisülesandeid teisele isikule üle anda. Juhtima õigustatud seltsinglane võib juhtimisülesannete täitmisel kasutada teise isiku abi.

Seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane on seltsingu lõpetamisel kohustatud seltsinglastele oma tegevusest aru andma. Ta peab seda tegema ka seltsingulepingu kehtivuse ajal, kui seltsingu eesmärk või juhtimisülesanded seda nõuavad. Seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane peab teatama teistele seltsinglastele seltsingut puudutavatest olulistest asjaoludest ja andma nende nõudmisel teavet seltsingu tehingute kohta. Seltsinglasel on õigus tutvuda kõigi seltsingut puudutavate dokumentidega.

Seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Seltsinguvarasse kuulub ka vara, mis omandatakse seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena seltsinguvarasse kuuluva eseme hävimise, rikkumise või äravõtmise eest. Seltsinglane ei või käsutada seltsinguvarasse kuuluvaid esemeid ega nõuda seltsinguvara jagamist. Seltsingu võlgnik ei või seltsinguvarasse kuuluvat nõuet tasaarvestada nõudega seltsinglase vastu.

Seltsingu lõppemisel peavad seltsingut juhtima õigustatud seltsinglased koostama ja seltsinglastele esitama tegevusaruande ning tegema ettepaneku kasumi jaotamiseks või kahjumi katmiseks. Kui seltsing on loodud pikemaks ajaks kui üks aasta, eeldatakse, et aruanne tuleb koostada ja kasum jaotada pärast iga majandusaasta lõppemist. Kui seltsinglaste osad kasumi jaotamises ja kahjumi katmises ei ole määratud, arvestatakse igale seltsinglasele langev osa vastavalt tema panuse suurusele. Kui määratud on üksnes seltsinglase osa kasumi jaotamises või kahjumi katmises, eeldatakse, et määramine kehtib nii kasumi kui kahjumi suhtes.

Esindamine. Kui seltsinglane on seltsingulepingu järgi õigustatud seltsingut juhtima, eeldatakse, et ta on ka volitatud esindama teisi seltsinglasi suhetes kolmandate isikutega. Mõjuval põhjusel võib seltsinglasele seltsingulepinguga antud esindusõiguse ära võtta teiste seltsinglaste ühehäälse otsusega, kui seltsingulepinguga ei ole ette nähtud seltsinglaste otsuste tegemine häälteenamusega. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuse oluline rikkumine seltsinglase poolt või võimetus seltsinglasi esindada. Kui seltsinglane on seltsingulepinguga õigustatud seltsingut juhtima ja teisi seltsinglasi esindama, võib esindusõiguse ära võtta üksnes koos juhtimisõiguse äravõtmisega.

Eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt.

Seltsing lõpeb:

  • seltsinglaste otsusega;
  • seltsingulepingu ülesütlemisega seltsinglase poolt;
  • seltsingulepingu ülesütlemisega seltsinglase võlausaldaja poolt;
  • seltsinglase surmaga;
  • seltsingu eesmärgi saavutamisega või selle saavutamise võimatuse ilmnemisega;
  • tähtaja lõppemisega, kui seltsing on tähtajaline;
  • seltsinglase pankroti väljakuulutamisega.

Seltsingu lõppemine ei lõpeta ega muuda seltsinglaste kohustusi kolmandate isikute suhtes.

Seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, kui ei ole sätestatud teisiti. Seltsinguvara tuleb likvideerimisel müüa niivõrd, kuivõrd see on vajalik seltsingu kohustuste täitmiseks ja panuste tagastamiseks. Seltsingu likvideerimistoiminguid teevad seltsinglased ühiselt, isegi kui varem oli juhtimisõigus antud üksnes osale seltsinglastest. Kui juhtimisõigus oli seltsingulepinguga antud osale seltsinglastest, võivad nad teha juhtimistoiminguid kuni ajani, mil nad saavad või peavad teada saama seltsingu lõppemisest. Seltsinguvarast tuleb esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt, sealhulgas kohustused, mis on võlausaldajate suhtes seltsinglaste vahel jagatud või mille eest vastutavad seltsinglase ees võlgnikena teised seltsinglased. Kui kohustus ei ole veel sissenõutavaks muutunud või on vaieldav, tuleb selle täitmiseks vajalik hoiustada. Kui seltsinguvarast ei piisa ühiste kohustuste täitmiseks, vastutavad seltsinglased puudu oleva summa eest vastavalt nende osadele kahjumi katmises. Kui seltsinglaselt ei saa talle langevat summat, katavad teised seltsinglased puudujäägi vastavalt nende osadele kahjumi katmises, kusjuures neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud seltsinglase vastu. Pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused. Kui panuse väärtus on vähenenud, tuleb seltsinglasele väärtuse vähenemine hüvitada. Kui panuse tagastamine ei ole võimalik, tuleb hüvitada panuse tegemise aegne väärtus. Hüvitist ei maksta panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises või eseme kasutusse andmises. Pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises.

Vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist. Eeldatakse, et vaikiva seltsinglase poolt üleantud vara läheb ettevõtja omandisse. Ettevõtte majandamisel tehtud tehingutest tekivad õigused ja kohustused üksnes ettevõtjale. Vaikiva seltsinglase suhtes peab ettevõtja ettevõtet hoolikalt majandama ning toimima vaikiva seltsinglase suhtes heas usus. Vaikiva seltsingu lepingule kohaldatakse seltsingulepingu kohta sätestatut, kui eelnevast ei tulene teisiti. Vaikiva seltsingu lepingust tulenevaid vaikiva seltsinglase õigusi ja kohustusi saab üle anda üksnes ettevõtja nõusolekul. Nõusoleku võib anda ette juba vaikiva seltsingu lepinguga. Vaikival seltsinglasel on õigus kontrollida ettevõtja raamatupidamisdokumente, mis puudutavad majandustegevust, milles ta osaleb, ning saada ettevõtja majandusaasta aruande ärakirja. Kokkulepe, millega välistatakse vaikiva seltsinglase osalemine kasumi jaotamises, on tühine. Kahe kuu jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist peab ettevõtja kasumi ja kahjumi välja arvestama ja vaikivale seltsinglasele langeva kasumiosa talle välja maksma.

Vaikiva seltsingu lepingu lõppemise korral peab ettevõtja tagastama vaikivale seltsinglasele kahe kuu jooksul seltsingu lõppemisest tema kasumi arvel suurenenud või kahjumi tagajärjel vähenenud panuse. Vaikiv seltsinglane osaleb ka kasumi jaotamises ja kahjumi katmises, mis tuleneb vaikiva seltsingu lepingu lõppemise ajaks lõpule viimata tehingutest. Ettevõtja pankroti väljakuulutamisel vaikiva seltsingu leping lõpeb. 
Powered by Create your own unique website with customizable templates.