7.2.Maksustamise põhialused (1) 

Käesolevas peatükis antakse ülevaatlikult algteadmised maksustamise põhialustest ja valikuliselt riiklikest maksudest, millega ettevõtluses kokku puututakse. Kuna kõik järgnev käesolevas peatükis on ülevaade maksukorralduslikest alustest ja maksudest, tuleb igal konkreetsel juhul täpsemat informatsiooni ja teavet vaadata viidatud allikatest.

Maksu mõiste. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud:

• riiklikest maksudest ning
  
• seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. 
  

Riiklikud maksud on:

1. tulumaks;
   
2. sotsiaalmaks;
   
3. maamaks;
   
4. hasartmängumaks;
   
5. käibemaks;
   
6. tollimaks;
   
7. aktsiisid;
   
8. raskeveokimaks. 
   

Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele.

Maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse:

• kogumispensionide maksele;
  
• töötuskindlustusmaksele;
  
• saastetasule;
  
• vee erikasutusõiguse tasule;
  
• maavara kaevandamisõiguse tasule; 
  

Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras.

Maksuseaduses sätestatakse:

• maksu nimetus;
  
• maksu objekt;
  
• maksumäär;
  
• maksumaksja;
  
• maksu saaja või laekumise koht;
  
• maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood;
  
• maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused;
  
• võimalikud maksusoodustused. 
  

Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.

Maksukohustuslane on:

• maksumaksja;
  
• maksu kinnipidaja;
  
• muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. 
  

Maksumaksja on:

• füüsiline isik või
  
• juriidiline isik või 
  
• riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. 
  

Maksu kinnipidaja on:

• füüsiline isik või 
  
• juriidiline isik või
  
• riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.

1 Maksukorralduse seadus RT I 2002, 26, 150 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega