ÕPIK
  • EESSÕNA
  • 1. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA
    • 1.1. Euroopa Väikeettevõtluse Harta
    • 1.2. Euroopa väikeettevõtlusalgatus - Small Business Act (edaspidi ka SBA)
    • 1.3. Eesti ettevõtluspoliitika
    • 1.4. Ettevõtluspoliitika elluviimine >
      • 1.4.1. Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine
      • 1.4.2. Kapitalile ligipääsu ja investeeringute toetamine
      • 1.4.3. Ekspordi ja rahvusvaheliste suhete toetamine
      • 1.4.4. Õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 1. PEATÜKI KOHTA
  • 2. ETTEVÕTLUS
    • 2.1. Ettevõtja
    • 2.2. Ettevõtlikkus
    • 2.3. Ettevõtja tegevusalad
    • 2.4. Kontsern
    • 2.5. Ettevõte
  • KORDAMISKÜSIMUSED 2. PEATÜKI KOHTA
  • 3. ISIKUD
    • 3.1. Esindamine >
      • 3.1.1. Edasivolitus ja esindusõiguse ulatused
      • 3.1.2. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
      • 3.1.3. Esindusõiguse lõppemise alused
      • 3.1.4. Esindusõiguseta isiku vastutus
    • 3.2. Füüsiline isik >
      • 3.2.1. Elukoht, tegevuskoht
    • 3.3. Juriidiline isik >
      • 3.3.1. Juriidilise isiku õigusvõime, juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht
      • 3.3.2. Juriidilise isiku organid
      • 3.3.3. Juriidilise isiku esindamine
      • 3.3.4. Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused, vastutus ja pankrotiavalduse esitamise kohustus
      • 3.3.5. Juriidilise isiku lõpetamine, juriidilise isiku sundlõpetamine
      • 3.3.6. Likvideerimine
      • 3.3.7. Likvideerimisteade ja nõuete esitamine
      • 3.3.8. Nõuete rahuldamine ja vara jagamine
      • 3.3.9. Juriidilise isiku lõppemine, pankrotiavalduse esitamine, dokumentide säilitamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 3. PEATÜKI KOHTA
  • 4. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA JA ÄRIÜHINGUD
    • 4.1. Füüsilisest isikust ettevõtja >
      • 4.1.1. Füüsilisest isikust ettevõtja tulud
      • 4.1.2. Füüsilisest isikust ettevõtja kulud
      • 4.1.3. Ettevõtluse peatamine
      • 4.1.4. Ettevõtluse lõpetamine
      • 4.1.5. FIE ärinimi
    • 4.2. Äriühingud >
      • 4.2.1. Äriühingu ärinimi, ärinime võõrandamine ja ärinime eristatavus
      • 4.2.2. Ärinime valiku piirangud
      • 4.2.3. Ärinime kasutamine ja kaitse, nime kasutamine ärinimes, välismaa äriühingu filiaali ärinimi
      • 4.2.4. Täisühing TÜ
      • 4.2.5. Usaldusühing UÜ
      • 4.2.6. Osaühing OÜ
      • 4.2.7. Ettevõtlusvormide võrdlustabel
      • 4.2.8. Äriregister
  • 5. MITTETULUNDUSÜHING
  • KORDAMISKÜSIMUSED PEATÜKKIDE 4. JA 5. KOHTA
  • 6. VÕLAÕIGUS
    • 6.1. Võlasuhte mõiste
    • 6.2. Võlasuhte tekkimise alused
    • 6.3. Mõistlikkuse põhimõte
    • 6.4. Leping >
      • 6.4.1. Lepingu vorm
      • 6.4.2. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine
      • 6.4.3. Lepingueelsed läbirääkimised
      • 6.4.4. Pakkumus
      • 6.4.5. Nõustumus
      • 6.4.6. Lepingupoolte kohustused
      • 6.4.7. Tavad ja praktika
      • 6.4.8. Hinna määramine
      • 6.4.9. Lepingu tõlgendamine
      • 6.4.10. Kinnituskiri
      • 6.4.11. Eelleping
    • 6.5. Solidaarvõlgnikud
    • 6.6. Kohustuse täitmine
    • 6.7. Kohustuse rikkumine >
      • 6.7.1. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral.
      • 6.7.2. Teatamiskohustus, rikkumise vabandatavus
      • 6.7.3. Vastutus süü puhul
      • 6.7.4. Õiguskaitsevahendid võlgniku vastutusest sõltumata
    • 6.8. Kahju hüvitamine >
      • 6.8.1. Hüvitatava kahju liigid
    • 6.9. Kõrvalkohustused >
      • 6.9.1. Käenduse mõiste.
      • 6.9.2. Garantii andmine.
      • 6.9.3. Käsiraha
      • 6.9.4. Leppetrahv
    • 6.10. Lepingu ülevõtmine
    • 6.11. Võlasuhte lõppemise alused
    • 6.12. Lepingu ülesütlemine >
      • 6.12.1. Lepingu korraline ülesütlemine
      • 6.12.2. Lepingu erakorraline ülesütlemine
    • 6.13. Tasaarvestus >
      • 6.13.1. Tasaarvestuse piirangud
    • 6.14. Kokkulangemine
    • 6.15. Võlasuhte lõpetamise kokkulepe
    • 6.16. Müügileping
    • 6.17. Üürileping
    • 6.18. Käsundusleping
    • 6.19. Töövõtuleping
    • 6.20. Seltsinguleping >
      • 6.20.1. Seltsing maksukohustuslasena
  • KORDAMISKÜSIMUSED 6. PEATÜKI KOHTA
  • 7. FINANTSARVESTUSE ALUSED
    • 7.1. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded >
      • 7.1.1. Mõisted
      • 7.1.2. Kontod
      • 7.1.3. Majandustehingute kahekordne kirjendamine
      • 7.1.4. Amortisatsioon
      • 7.1.5. Immateriaalsete põhivarade amortiseerimine
      • 7.1.6. Kontoplaan ja selle koostamine
      • 7.1.7. Raamatupidamisregistrid, bilanss, kasumiaruanne
    • 7.2. Maksustamise põhialused >
      • 7.2.1. Tulumaks
      • 7.2.2. Sotsiaalmaks
      • 7.2.3. Töötuskindlustusmakse
      • 7.2.4. Kogumispensioni makse
      • 7.2.5. Käibemaks
      • 7.2.6. FIE maksukohustused
      • 7.2.7. FIE maksusoodustused
    • 7.3. Väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamine ja maksuarvestus
  • KORDAMISKÜSIMUSED 7. PEATÜKI KOHTA
  • 8. FINANTSJUHTIMINE JA -PLANEERIMINE
    • 8.1. Väärtuse olemus, aeg ja raha väärtus >
      • 8.1.1. Aeg ja raha väärtus
    • 8.2. Finantsjuhtimise ülesanded >
      • 8.2.1. Kapitali moodustamine
      • 8.2.2. Investeeringute planeerimine ja investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine
      • 8.2.3. Käibevarade juhtimine
    • 8.3. Finantsplaneerimine >
      • 8.3.1. Pikaajaline finantsplaneerimine - finantsprognoos
      • 8.3.2. Lühiajaline finantsplaneerimine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 8. PEATÜKI KOHTA
  • 9. ÄRIPLAAN
    • 9.1. Äriplaani struktuur >
      • 9.1.1. Kokkuvõte
      • 9.1.2. Visioon ja eesmärgid
      • 9.1.3. Äriidee
      • 9.1.4. Tegevuskeskkond, turg ja konkurents
      • 9.1.5. Turundusplaan
      • 9.1.6. Tootearendusplaan
      • 9.1.7. Tootmisplaan
      • 9.1.8. Personaliplaan ja juhtimine
      • 9.1.9. Finantsplaan
      • 9.1.10. SWOT analüüs
  • 10. LISAD
    • Lisa 1. Bilansiskeem
    • Lisa 2. Kasumiaruande skeem 1
    • Lisa 3. Kasumiaruande skeem 2
    • Lisa 4. Tootmisettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 5. Teenuseid osutava ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 6. Kinnisvaraarenduse/-halduse ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 7. Protsendimeetodil koostatud finantsprognoosi näidiseelarve
    • Lisa 8. Investeerimisprojekti tasuvusaja näitaja leidmine
    • Lisa 9. Investeerimisprojekti praeguse puhasväärtuse (NPV) leidmine
    • Lisa 10. Investeerimisprojekti sisemise tasuvuse (IRR) leidmine
    • Lisa 11. Investeerimisprojekti kasumiindeksi (PI) leidmine
    • Lisa 12. Bilanss arvnäitajatega
    • Lisa 13. Kasumiaruanne arvnäitajatega
  • 11. KASUTATUD KIRJANDUS JA INFORMATSIOONIALLIKAD
  • 12. HARJUTUSÜLESANNETE VASTUSED
AINULT HARITUD ETTEVÕTJAD SAAVAD TAGADA ÜHISKONNALE EDU JA HEAOLU

8.2.3.       Käibevarade juhtimine

Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne.

Käibevarade juhtimise reeglid:

  • püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti;
  • anna ostjatele lühem maksetähtaeg, kui sulle annavad tarnijad;
  • kontrolli partneri maksevõimet;
  • lepingute sõlmimisel ole tähelepanelik;
  • püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest allikatest 
  • lühiajalised või ajutised investeeringud  finantseeri lühiajalistest allikatest. 

Käibevarade juhtimine lähtuvalt käibevara koosseisust. Raha ja väärtpaberite juhtimise eesmärgiks on likviidsuse tagamine ja rahajäägi optimeerimine. Raha on kõige likviidsem vara ja raha juhtimisel on eesmärgiks maksevõime riski minimeerimine võimalikult väikeste vahenditega. Raha juhtimise instrumendiks on kassaplaan. 


Nõuete (debitoorse võlgnevuse) juhtimise eesmärgiks on kontrolli kindlustamine raha laekumise üle ja ostjatele optimaalsete müügitingimuste kehtestamine. Debitoorse võlgnevuse jälgimine ja kontrollimine on käibevarade juhtimise põhiülesanne. Sellest sõltub majandussubjekti rahaline seisukord ja tegevuse tulemuslikkus. 

Ostjate debitoorse võlgnevuse jälgimisel on kolm olulist näitajat: 
a) rahalaekumise välde päevades, 
b) lootusetu võlgnevuse summa suhe müügitulusse ja 
c) möödunud maksetähtaegadega arvete osakaal müügitulus. 

Eeltoodut tuleb võtta arvesse krediidipoliitika ja võlgnevuste sissenõudmise korraldamisel.

Debitoorse võlgnevuse laekumise hindamiseks võib kasutada järgmisi meetodeid:

  • individuaalse hindamise meetod – iga arve laekumist hinnatakse eraldi;
  • müügitulu osatähtsuse meetod – määratakse kindlaks ebatõenäoliselt laekuvate arvete osakaal müügitulus;
  • arvete maksetähtaegade meetod – hinnatakse arvete maksetähtaegade ületamist.

Debitoorse võlgnevuse hindamiseks on eelkõige tarvis arvutada raha laekumise aeg päevades, mida saab arvutada järgmist abivalemit kasutades:
Picture
Kui raha laekumise aeg on välja arvutatud, arvutatakse välja maksetähtaja ületamine. Maksetähtaja ületamise leidmiseks lahutatakse raha laekumise ajast (päevades) kliendile antud maksetähtaeg (päevades) ja vahe moodustab maksetähtasja ületamise päevades.    
Picture
Harjutus 8.12 Arvuta klientidele antud maksetähtaja ületamine, kui:

a)     nõuded ostjate vastu perioodi lõpus leiad bilansis (lisas 12), aasta 2009, perioodi müügitulu leiad kasumiaruandes (lisa 13), aasta 2009. Klientidele antud maksetähtaeg oli perioodi jooksul keskmiselt 14 päeva;

b)    nõuded ostjate vastu perioodi lõpus leiad bilansis (lisas 12), aasta 2010, perioodi müügitulu leiad kasumiaruandes (lisa 13), aasta 2010. Klientidele antud maksetähtaeg oli perioodi jooksul keskmiselt 11 päeva;

Harjutuse lahendamiseks tuleb kõigepealt leida ostjatelt raha laekumise aeg päevades (valem 11). Seejärel lahutada saadud tulemusest klientidele antud keskmine maksetähtaeg perioodi jooksul. Maksetähtaja ületamise arvnäitaja väljendatakse päevades.

Varude juhtimine on materjalide ja tooraine optimaalse tellimuse kindlaksmääramine ja vajalike varude suuruse planeerimine. Varud on varad, a) mida hoitakse müügiks tavapärase müügitegevuse käigus, b) mida hetkel toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, c) materjalid või tarvikud, mida kasutatakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Vastavalt tegevusvaldkonnale võivad varud olla ka müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara.

Riski-tulu kompromiss. Kui on suured valmistoodangu, materjali või tooraine varud, puudub risk, et tootmine seiskub või ei jätku kaupa varude tõttu. Suured varud on seotud kuludega, mille tõttu kannatab rentaablus. Väikeste varude puhul on tootmise seiskumise risk, kuid rentaablus suurem.
Powered by Create your own unique website with customizable templates.