ÕPIK
  • EESSÕNA
  • 1. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA
    • 1.1. Euroopa Väikeettevõtluse Harta
    • 1.2. Euroopa väikeettevõtlusalgatus - Small Business Act (edaspidi ka SBA)
    • 1.3. Eesti ettevõtluspoliitika
    • 1.4. Ettevõtluspoliitika elluviimine >
      • 1.4.1. Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine
      • 1.4.2. Kapitalile ligipääsu ja investeeringute toetamine
      • 1.4.3. Ekspordi ja rahvusvaheliste suhete toetamine
      • 1.4.4. Õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 1. PEATÜKI KOHTA
  • 2. ETTEVÕTLUS
    • 2.1. Ettevõtja
    • 2.2. Ettevõtlikkus
    • 2.3. Ettevõtja tegevusalad
    • 2.4. Kontsern
    • 2.5. Ettevõte
  • KORDAMISKÜSIMUSED 2. PEATÜKI KOHTA
  • 3. ISIKUD
    • 3.1. Esindamine >
      • 3.1.1. Edasivolitus ja esindusõiguse ulatused
      • 3.1.2. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
      • 3.1.3. Esindusõiguse lõppemise alused
      • 3.1.4. Esindusõiguseta isiku vastutus
    • 3.2. Füüsiline isik >
      • 3.2.1. Elukoht, tegevuskoht
    • 3.3. Juriidiline isik >
      • 3.3.1. Juriidilise isiku õigusvõime, juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht
      • 3.3.2. Juriidilise isiku organid
      • 3.3.3. Juriidilise isiku esindamine
      • 3.3.4. Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused, vastutus ja pankrotiavalduse esitamise kohustus
      • 3.3.5. Juriidilise isiku lõpetamine, juriidilise isiku sundlõpetamine
      • 3.3.6. Likvideerimine
      • 3.3.7. Likvideerimisteade ja nõuete esitamine
      • 3.3.8. Nõuete rahuldamine ja vara jagamine
      • 3.3.9. Juriidilise isiku lõppemine, pankrotiavalduse esitamine, dokumentide säilitamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 3. PEATÜKI KOHTA
  • 4. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA JA ÄRIÜHINGUD
    • 4.1. Füüsilisest isikust ettevõtja >
      • 4.1.1. Füüsilisest isikust ettevõtja tulud
      • 4.1.2. Füüsilisest isikust ettevõtja kulud
      • 4.1.3. Ettevõtluse peatamine
      • 4.1.4. Ettevõtluse lõpetamine
      • 4.1.5. FIE ärinimi
    • 4.2. Äriühingud >
      • 4.2.1. Äriühingu ärinimi, ärinime võõrandamine ja ärinime eristatavus
      • 4.2.2. Ärinime valiku piirangud
      • 4.2.3. Ärinime kasutamine ja kaitse, nime kasutamine ärinimes, välismaa äriühingu filiaali ärinimi
      • 4.2.4. Täisühing TÜ
      • 4.2.5. Usaldusühing UÜ
      • 4.2.6. Osaühing OÜ
      • 4.2.7. Ettevõtlusvormide võrdlustabel
      • 4.2.8. Äriregister
  • 5. MITTETULUNDUSÜHING
  • KORDAMISKÜSIMUSED PEATÜKKIDE 4. JA 5. KOHTA
  • 6. VÕLAÕIGUS
    • 6.1. Võlasuhte mõiste
    • 6.2. Võlasuhte tekkimise alused
    • 6.3. Mõistlikkuse põhimõte
    • 6.4. Leping >
      • 6.4.1. Lepingu vorm
      • 6.4.2. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine
      • 6.4.3. Lepingueelsed läbirääkimised
      • 6.4.4. Pakkumus
      • 6.4.5. Nõustumus
      • 6.4.6. Lepingupoolte kohustused
      • 6.4.7. Tavad ja praktika
      • 6.4.8. Hinna määramine
      • 6.4.9. Lepingu tõlgendamine
      • 6.4.10. Kinnituskiri
      • 6.4.11. Eelleping
    • 6.5. Solidaarvõlgnikud
    • 6.6. Kohustuse täitmine
    • 6.7. Kohustuse rikkumine >
      • 6.7.1. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral.
      • 6.7.2. Teatamiskohustus, rikkumise vabandatavus
      • 6.7.3. Vastutus süü puhul
      • 6.7.4. Õiguskaitsevahendid võlgniku vastutusest sõltumata
    • 6.8. Kahju hüvitamine >
      • 6.8.1. Hüvitatava kahju liigid
    • 6.9. Kõrvalkohustused >
      • 6.9.1. Käenduse mõiste.
      • 6.9.2. Garantii andmine.
      • 6.9.3. Käsiraha
      • 6.9.4. Leppetrahv
    • 6.10. Lepingu ülevõtmine
    • 6.11. Võlasuhte lõppemise alused
    • 6.12. Lepingu ülesütlemine >
      • 6.12.1. Lepingu korraline ülesütlemine
      • 6.12.2. Lepingu erakorraline ülesütlemine
    • 6.13. Tasaarvestus >
      • 6.13.1. Tasaarvestuse piirangud
    • 6.14. Kokkulangemine
    • 6.15. Võlasuhte lõpetamise kokkulepe
    • 6.16. Müügileping
    • 6.17. Üürileping
    • 6.18. Käsundusleping
    • 6.19. Töövõtuleping
    • 6.20. Seltsinguleping >
      • 6.20.1. Seltsing maksukohustuslasena
  • KORDAMISKÜSIMUSED 6. PEATÜKI KOHTA
  • 7. FINANTSARVESTUSE ALUSED
    • 7.1. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded >
      • 7.1.1. Mõisted
      • 7.1.2. Kontod
      • 7.1.3. Majandustehingute kahekordne kirjendamine
      • 7.1.4. Amortisatsioon
      • 7.1.5. Immateriaalsete põhivarade amortiseerimine
      • 7.1.6. Kontoplaan ja selle koostamine
      • 7.1.7. Raamatupidamisregistrid, bilanss, kasumiaruanne
    • 7.2. Maksustamise põhialused >
      • 7.2.1. Tulumaks
      • 7.2.2. Sotsiaalmaks
      • 7.2.3. Töötuskindlustusmakse
      • 7.2.4. Kogumispensioni makse
      • 7.2.5. Käibemaks
      • 7.2.6. FIE maksukohustused
      • 7.2.7. FIE maksusoodustused
    • 7.3. Väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamine ja maksuarvestus
  • KORDAMISKÜSIMUSED 7. PEATÜKI KOHTA
  • 8. FINANTSJUHTIMINE JA -PLANEERIMINE
    • 8.1. Väärtuse olemus, aeg ja raha väärtus >
      • 8.1.1. Aeg ja raha väärtus
    • 8.2. Finantsjuhtimise ülesanded >
      • 8.2.1. Kapitali moodustamine
      • 8.2.2. Investeeringute planeerimine ja investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine
      • 8.2.3. Käibevarade juhtimine
    • 8.3. Finantsplaneerimine >
      • 8.3.1. Pikaajaline finantsplaneerimine - finantsprognoos
      • 8.3.2. Lühiajaline finantsplaneerimine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 8. PEATÜKI KOHTA
  • 9. ÄRIPLAAN
    • 9.1. Äriplaani struktuur >
      • 9.1.1. Kokkuvõte
      • 9.1.2. Visioon ja eesmärgid
      • 9.1.3. Äriidee
      • 9.1.4. Tegevuskeskkond, turg ja konkurents
      • 9.1.5. Turundusplaan
      • 9.1.6. Tootearendusplaan
      • 9.1.7. Tootmisplaan
      • 9.1.8. Personaliplaan ja juhtimine
      • 9.1.9. Finantsplaan
      • 9.1.10. SWOT analüüs
  • 10. LISAD
    • Lisa 1. Bilansiskeem
    • Lisa 2. Kasumiaruande skeem 1
    • Lisa 3. Kasumiaruande skeem 2
    • Lisa 4. Tootmisettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 5. Teenuseid osutava ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 6. Kinnisvaraarenduse/-halduse ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 7. Protsendimeetodil koostatud finantsprognoosi näidiseelarve
    • Lisa 8. Investeerimisprojekti tasuvusaja näitaja leidmine
    • Lisa 9. Investeerimisprojekti praeguse puhasväärtuse (NPV) leidmine
    • Lisa 10. Investeerimisprojekti sisemise tasuvuse (IRR) leidmine
    • Lisa 11. Investeerimisprojekti kasumiindeksi (PI) leidmine
    • Lisa 12. Bilanss arvnäitajatega
    • Lisa 13. Kasumiaruanne arvnäitajatega
  • 11. KASUTATUD KIRJANDUS JA INFORMATSIOONIALLIKAD
  • 12. HARJUTUSÜLESANNETE VASTUSED
AINULT HARITUD ETTEVÕTJAD SAAVAD TAGADA ÜHISKONNALE EDU JA HEAOLU

2.1.    Ettevõtja (1,2)

Sarnaselt ettevõtlusele, ei ole ühtselt lahti kirjutatud ka ettevõtja mõistet. Sõna „ettevõtja“ pärineb 13nda sajandi Prantsusekeelsest tegusõnast entreprendre mis tähendab „teha midagi“ või „midagi ette võtta“. Kuueteistkümnenda sajandi lõpuks kasutati nimisõna „ettevõtja“ isiku kohta  kes alustas ärilist ettevõtmist. Tõenäoliselt kasutas seda sõna akadeemilises mõttes esmakordselt 1730 a. majandusmees Richard Cantillon. Temale oli ettevõtja defineerimisel määravaks see, et ettevõtjal pidi olema soov kanda ettevõttega seonduvat isiklikku finantsriski.

Kaheksateistkümnenda sajandi alguses populariseerisid Jean-Baptiste Say ja John Stuart Mill selle sõna akadeemilist kasutamist edasi.  Nad rõhutasid, et väärtuse loomiseks on tähtis viia ressursid vähemtootlikest valdkondadest rohkemtootlikesse valdkondadesse. Mill kasutas termint „ettevõtja“ oma 1848 a. ilmunud populaarses raamatus „Principles of Political Economy“. Seal viitas ta ettevõtjale kui isikule, kes juhtis nii äri kui kandis isiklikku finantsriski. Mill tõmbas ettevõtja ja omanike vahele selgema joone kui seda tegi Cantillon. Selgus seisnes selles, et äriomanikud,  nagu näiteks aktsionärid kannavad küll ettevõtjaga sarnast finantsriski, kuid ei osale ettevõtte igapäevases juhtimises.

Ettevõtja on keegi kes organiseerib, juhib ning  aimab ette riske mis seonduvad äriga või ettevõttega. Ettevõtja on muudatuste elluviija. Schumpeteri arvates on ettevõtja isik kellel on leiutise või idee edukaks innovatsiooniks muutmiseks nii tahe kui suutlikkus. Schumpeter on rõhutanud ka ettevõtja kui innovaatori rolli, kes viib ellu muudatusi majanduses, võttes tootmises kasutusele uued meetodid või vahendid. Mõned kaasaegsed autorid on ettevõtjatena käsitlenud inimesi, kes ei saa kellegi teise käest palka, vaid töötavad iseenda heaks.(3) 

Eesti äriseadustiku tähenduses on ettevõtja: (4)
  • füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning 
  • seaduses sätestatud äriühing. (Eestis loetakse äriühinguteks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu).

Ettevõtlusega alustamise motiivile vastavalt võib ettevõtjad tinglikult jaotada kahte gruppi:
  • võimalusettevõtjad - ettevõtjad, kes on teadlikult valinud ise endale tööandja rolli ja soovivad ära kasutada  ärivõimalusi;
  • sundettevõtjad, vajadusettevõtjad - kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad.

Anne Jürgenson on oma 2010. aastal valminud uurimustöös  leidnud, et Eestis on 63% ettevõtlusega alustanutest vajadusettevõtjad, 24% võimalusettevõtjad ning 13% kombineeritud motiividega ettevõtjad. Vajadusettevõtjad on enamasti enne ettevõtlusega alustamist töötud, nende  edulootused ja kasvuambitsioonid on väiksemad kui võimalusettevõtjatel. Vajadusettevõtjate võime konkurentsis püsida on väiksem, ettevõtlus käivitatakse kiiremini ja lühema planeerimisperioodiga. (5) 

Üldistatult ja tuginedes kolmele põhisambale, võib kokkuvõtlikult ettevõtjaks olla isik, kes on:
  1. tulu ja kasu teenimise eesmärgil võtnud endale äritegevusega seotud riskid; 
  2. paigutanud ettevõtlusesse oma isikliku vara, riskides sellest ilmajäämisega;
  3. võtnud vastutuse kolmandate isikute ees. 

1 Russell S. Sobel. Entrepreneurship http://www.econlib.org/library/Enc/Entrepreneurship.html [03.06.2012]
2 Schumpeter, Joseph A. 1942. "Capitalism, Socialism and Democracy"
3 Miettinen, A., Teder, J. 2006. Ettevõtlus I Ettevõtlusest, ettevõtjatest ja ettevõtluspoliitikast. Tallinn, Külim.
4 Äriseadustik, RT I 1995, 26, 355, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
5 Jürgenson, A. Ettevõtlusega tegelemise motiivid ning nende muutumine ettevõtte käivitusfaasis. Tartu Ülikool 2010.
Powered by Create your own unique website with customizable templates.