2. ETTEVÕTLUS
Ettevõtluse kohta ühest definitsiooni ei ole siiamaani leitud. Erinevad autorid on ettevõtluse kohta andnud mitmeid erinevaid tõlgendusi ja selgitusi. Ettevõtlust võib tõlgendada olenevalt valdkondadest, milles tegutsetakse:
Ettevõtlust saab mõista ka olenevalt ettevõtlust defineerivast autorist ning ettevõtjast, kes ja kuidas ettevõtlust mõistab. Üks autoritest on näiteks defineerinud ettevõtlust kui innovaatilist tegevust, mis sisaldab endas olemasolevate ressursside koondamist uueks heaolu loovaks jõuks.(1) Allikas Wikipedias selgitab ettevõtlust järgmiselt: Ettevõtlus on tegevus kus ollakse ettevõtja või ,,keegi“, kes tegutseb innovaatiliselt nii finantsiliselt kui äriliselt, eesmärgiga muundada innovatsioon kaubaks.(2) Teiste autorite järgi on ettevõtlus protsess, mille käigus avastatakse uusi viise ressursside kombineerimiseks.(3)
Kasvule orienteeritud innovaatiliste ettevõtete vaatepunktist on ettevõtluse kohta välja pakutud järgmine definitsioon: „Ettevõtluse kui dünaamilise protsessi käigus luuakse täiendav rikkus. Seda rikkust loovad indiviidid kes tajuvad riske mis on seotud oma kapitaliga (varaga), ajaga ning karjääriga. Nad loovad lisaväärtuse mõnele tootele või teenusele. Toode või teenus võib aga ei pea tingimata olema unikaalne. Kuidagiviisi tuleb aga täiendav väärtus nendesse süstida. Ettevõtja teeb seda, koondades selleks kõik oma oskused ja ressursid.“(4)
Eestis on seadusandlikul tasandil ettevõtluse kohta antud mõiste selgitused kahes seadusandlikus aktis, tulumaksuseaduses ja käibemaksuseaduses.
Tulumaksuseaduse tähenduses on ettevõtlus: (5)
isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on:
Käibemaksuseaduse tähenduses on ettevõtlus: (6)
isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus:
Nagu eelkirjeldatud seadusesätete loeteludest nähtub, seisneb ettevõtlus tulu saamises ja teatud tegevustes ning toimingutes, olenemata, kas ettevõtlus ka kasumlik on. Selline lähenemine tuleneb ettevõtluse defineerimisest pelgalt maksustamise aluste tähendusest. Tegelikus elus on aga ettevõtluse kasumlikkus oluline jätkusuutlikkuse alus. Ettevõtluse puhul ei saa ka rääkida ettevõtlusest, kui meelepärasest tegevusest, kuigi väga paljudel juhtudel saab ettevõtlus just sellest alguse. Ettevõtluse puhul tuleb väga selgelt ja tõsiselt teadvustada neid kohustusi ja vastutust, mis ettevõtluse käigus tekivad.
Eeltoodut kokku võttes saab öelda, et ettevõtlus on kui igapäevaste tegevuste ja toimingute kogum, mis on tihedalt seotud püstitatud eesmärkidega ning nende saavutamiseks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja isikuomadustega, sh valmidusega võtta riske kõikidel tasanditel.
1 Drucker, P. F. 1985. Innovation and Entrepreneurship, Practise and Principles. New York: Harper & Row
2 Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Entrepreneurship [03.06.2012]
3 Russell S. Sobel. Entrepreneurship http://www.econlib.org/library/Enc/Entrepreneurship.html [03.06.2012]
4 Ronstadt, R. 1988. The corridor principle. Journal of Business Venturing, 3: 31 - 40.
5 Tulumaksuseadus, RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
6 Käibemaksuseadus, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
- ärilistest eesmärkidest lähtuvatest tegevustest, mis on suunatud tulu ja kasumi teenimisele, võib nimetada näiteks kaubandus-, pangandus-, turismi-, maaettevõtlust jne, jne;
- sotsiaalne ettevõtlus ehk tegevus, mis on suunatud kogukonna või ühiskonna üldisele arengule ja vaimsele heaolule ning mille esmane eesmärk ei ole otsene materiaalne vastusooritus;
- loovettevõtlus, kus lõpptulemuseks on autori looming, mille esmaseks eesmärgiks ei ole samuti otsese materiaalse vastusoorituse saamine. Jne, jne.
Ettevõtlust saab mõista ka olenevalt ettevõtlust defineerivast autorist ning ettevõtjast, kes ja kuidas ettevõtlust mõistab. Üks autoritest on näiteks defineerinud ettevõtlust kui innovaatilist tegevust, mis sisaldab endas olemasolevate ressursside koondamist uueks heaolu loovaks jõuks.(1) Allikas Wikipedias selgitab ettevõtlust järgmiselt: Ettevõtlus on tegevus kus ollakse ettevõtja või ,,keegi“, kes tegutseb innovaatiliselt nii finantsiliselt kui äriliselt, eesmärgiga muundada innovatsioon kaubaks.(2) Teiste autorite järgi on ettevõtlus protsess, mille käigus avastatakse uusi viise ressursside kombineerimiseks.(3)
Kasvule orienteeritud innovaatiliste ettevõtete vaatepunktist on ettevõtluse kohta välja pakutud järgmine definitsioon: „Ettevõtluse kui dünaamilise protsessi käigus luuakse täiendav rikkus. Seda rikkust loovad indiviidid kes tajuvad riske mis on seotud oma kapitaliga (varaga), ajaga ning karjääriga. Nad loovad lisaväärtuse mõnele tootele või teenusele. Toode või teenus võib aga ei pea tingimata olema unikaalne. Kuidagiviisi tuleb aga täiendav väärtus nendesse süstida. Ettevõtja teeb seda, koondades selleks kõik oma oskused ja ressursid.“(4)
Eestis on seadusandlikul tasandil ettevõtluse kohta antud mõiste selgitused kahes seadusandlikus aktis, tulumaksuseaduses ja käibemaksuseaduses.
Tulumaksuseaduse tähenduses on ettevõtlus: (5)
isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on:
- tulu saamine kauba tootmisest;
- tulu saamine kauba müümisest;
- tulu saamine kauba vahendamisest;
- tulu saamine teenuse osutamisest;
- tulu saamine muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
Käibemaksuseaduse tähenduses on ettevõtlus: (6)
isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus:
- võõrandatakse kaupa või
- osutatakse teenust olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest.
Nagu eelkirjeldatud seadusesätete loeteludest nähtub, seisneb ettevõtlus tulu saamises ja teatud tegevustes ning toimingutes, olenemata, kas ettevõtlus ka kasumlik on. Selline lähenemine tuleneb ettevõtluse defineerimisest pelgalt maksustamise aluste tähendusest. Tegelikus elus on aga ettevõtluse kasumlikkus oluline jätkusuutlikkuse alus. Ettevõtluse puhul ei saa ka rääkida ettevõtlusest, kui meelepärasest tegevusest, kuigi väga paljudel juhtudel saab ettevõtlus just sellest alguse. Ettevõtluse puhul tuleb väga selgelt ja tõsiselt teadvustada neid kohustusi ja vastutust, mis ettevõtluse käigus tekivad.
Eeltoodut kokku võttes saab öelda, et ettevõtlus on kui igapäevaste tegevuste ja toimingute kogum, mis on tihedalt seotud püstitatud eesmärkidega ning nende saavutamiseks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja isikuomadustega, sh valmidusega võtta riske kõikidel tasanditel.
1 Drucker, P. F. 1985. Innovation and Entrepreneurship, Practise and Principles. New York: Harper & Row
2 Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Entrepreneurship [03.06.2012]
3 Russell S. Sobel. Entrepreneurship http://www.econlib.org/library/Enc/Entrepreneurship.html [03.06.2012]
4 Ronstadt, R. 1988. The corridor principle. Journal of Business Venturing, 3: 31 - 40.
5 Tulumaksuseadus, RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
6 Käibemaksuseadus, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
