ÕPIK
  • EESSÕNA
  • 1. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA
    • 1.1. Euroopa Väikeettevõtluse Harta
    • 1.2. Euroopa väikeettevõtlusalgatus - Small Business Act (edaspidi ka SBA)
    • 1.3. Eesti ettevõtluspoliitika
    • 1.4. Ettevõtluspoliitika elluviimine >
      • 1.4.1. Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine
      • 1.4.2. Kapitalile ligipääsu ja investeeringute toetamine
      • 1.4.3. Ekspordi ja rahvusvaheliste suhete toetamine
      • 1.4.4. Õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 1. PEATÜKI KOHTA
  • 2. ETTEVÕTLUS
    • 2.1. Ettevõtja
    • 2.2. Ettevõtlikkus
    • 2.3. Ettevõtja tegevusalad
    • 2.4. Kontsern
    • 2.5. Ettevõte
  • KORDAMISKÜSIMUSED 2. PEATÜKI KOHTA
  • 3. ISIKUD
    • 3.1. Esindamine >
      • 3.1.1. Edasivolitus ja esindusõiguse ulatused
      • 3.1.2. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
      • 3.1.3. Esindusõiguse lõppemise alused
      • 3.1.4. Esindusõiguseta isiku vastutus
    • 3.2. Füüsiline isik >
      • 3.2.1. Elukoht, tegevuskoht
    • 3.3. Juriidiline isik >
      • 3.3.1. Juriidilise isiku õigusvõime, juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht
      • 3.3.2. Juriidilise isiku organid
      • 3.3.3. Juriidilise isiku esindamine
      • 3.3.4. Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused, vastutus ja pankrotiavalduse esitamise kohustus
      • 3.3.5. Juriidilise isiku lõpetamine, juriidilise isiku sundlõpetamine
      • 3.3.6. Likvideerimine
      • 3.3.7. Likvideerimisteade ja nõuete esitamine
      • 3.3.8. Nõuete rahuldamine ja vara jagamine
      • 3.3.9. Juriidilise isiku lõppemine, pankrotiavalduse esitamine, dokumentide säilitamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 3. PEATÜKI KOHTA
  • 4. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA JA ÄRIÜHINGUD
    • 4.1. Füüsilisest isikust ettevõtja >
      • 4.1.1. Füüsilisest isikust ettevõtja tulud
      • 4.1.2. Füüsilisest isikust ettevõtja kulud
      • 4.1.3. Ettevõtluse peatamine
      • 4.1.4. Ettevõtluse lõpetamine
      • 4.1.5. FIE ärinimi
    • 4.2. Äriühingud >
      • 4.2.1. Äriühingu ärinimi, ärinime võõrandamine ja ärinime eristatavus
      • 4.2.2. Ärinime valiku piirangud
      • 4.2.3. Ärinime kasutamine ja kaitse, nime kasutamine ärinimes, välismaa äriühingu filiaali ärinimi
      • 4.2.4. Täisühing TÜ
      • 4.2.5. Usaldusühing UÜ
      • 4.2.6. Osaühing OÜ
      • 4.2.7. Ettevõtlusvormide võrdlustabel
      • 4.2.8. Äriregister
  • 5. MITTETULUNDUSÜHING
  • KORDAMISKÜSIMUSED PEATÜKKIDE 4. JA 5. KOHTA
  • 6. VÕLAÕIGUS
    • 6.1. Võlasuhte mõiste
    • 6.2. Võlasuhte tekkimise alused
    • 6.3. Mõistlikkuse põhimõte
    • 6.4. Leping >
      • 6.4.1. Lepingu vorm
      • 6.4.2. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine
      • 6.4.3. Lepingueelsed läbirääkimised
      • 6.4.4. Pakkumus
      • 6.4.5. Nõustumus
      • 6.4.6. Lepingupoolte kohustused
      • 6.4.7. Tavad ja praktika
      • 6.4.8. Hinna määramine
      • 6.4.9. Lepingu tõlgendamine
      • 6.4.10. Kinnituskiri
      • 6.4.11. Eelleping
    • 6.5. Solidaarvõlgnikud
    • 6.6. Kohustuse täitmine
    • 6.7. Kohustuse rikkumine >
      • 6.7.1. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral.
      • 6.7.2. Teatamiskohustus, rikkumise vabandatavus
      • 6.7.3. Vastutus süü puhul
      • 6.7.4. Õiguskaitsevahendid võlgniku vastutusest sõltumata
    • 6.8. Kahju hüvitamine >
      • 6.8.1. Hüvitatava kahju liigid
    • 6.9. Kõrvalkohustused >
      • 6.9.1. Käenduse mõiste.
      • 6.9.2. Garantii andmine.
      • 6.9.3. Käsiraha
      • 6.9.4. Leppetrahv
    • 6.10. Lepingu ülevõtmine
    • 6.11. Võlasuhte lõppemise alused
    • 6.12. Lepingu ülesütlemine >
      • 6.12.1. Lepingu korraline ülesütlemine
      • 6.12.2. Lepingu erakorraline ülesütlemine
    • 6.13. Tasaarvestus >
      • 6.13.1. Tasaarvestuse piirangud
    • 6.14. Kokkulangemine
    • 6.15. Võlasuhte lõpetamise kokkulepe
    • 6.16. Müügileping
    • 6.17. Üürileping
    • 6.18. Käsundusleping
    • 6.19. Töövõtuleping
    • 6.20. Seltsinguleping >
      • 6.20.1. Seltsing maksukohustuslasena
  • KORDAMISKÜSIMUSED 6. PEATÜKI KOHTA
  • 7. FINANTSARVESTUSE ALUSED
    • 7.1. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded >
      • 7.1.1. Mõisted
      • 7.1.2. Kontod
      • 7.1.3. Majandustehingute kahekordne kirjendamine
      • 7.1.4. Amortisatsioon
      • 7.1.5. Immateriaalsete põhivarade amortiseerimine
      • 7.1.6. Kontoplaan ja selle koostamine
      • 7.1.7. Raamatupidamisregistrid, bilanss, kasumiaruanne
    • 7.2. Maksustamise põhialused >
      • 7.2.1. Tulumaks
      • 7.2.2. Sotsiaalmaks
      • 7.2.3. Töötuskindlustusmakse
      • 7.2.4. Kogumispensioni makse
      • 7.2.5. Käibemaks
      • 7.2.6. FIE maksukohustused
      • 7.2.7. FIE maksusoodustused
    • 7.3. Väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamine ja maksuarvestus
  • KORDAMISKÜSIMUSED 7. PEATÜKI KOHTA
  • 8. FINANTSJUHTIMINE JA -PLANEERIMINE
    • 8.1. Väärtuse olemus, aeg ja raha väärtus >
      • 8.1.1. Aeg ja raha väärtus
    • 8.2. Finantsjuhtimise ülesanded >
      • 8.2.1. Kapitali moodustamine
      • 8.2.2. Investeeringute planeerimine ja investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine
      • 8.2.3. Käibevarade juhtimine
    • 8.3. Finantsplaneerimine >
      • 8.3.1. Pikaajaline finantsplaneerimine - finantsprognoos
      • 8.3.2. Lühiajaline finantsplaneerimine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 8. PEATÜKI KOHTA
  • 9. ÄRIPLAAN
    • 9.1. Äriplaani struktuur >
      • 9.1.1. Kokkuvõte
      • 9.1.2. Visioon ja eesmärgid
      • 9.1.3. Äriidee
      • 9.1.4. Tegevuskeskkond, turg ja konkurents
      • 9.1.5. Turundusplaan
      • 9.1.6. Tootearendusplaan
      • 9.1.7. Tootmisplaan
      • 9.1.8. Personaliplaan ja juhtimine
      • 9.1.9. Finantsplaan
      • 9.1.10. SWOT analüüs
  • 10. LISAD
    • Lisa 1. Bilansiskeem
    • Lisa 2. Kasumiaruande skeem 1
    • Lisa 3. Kasumiaruande skeem 2
    • Lisa 4. Tootmisettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 5. Teenuseid osutava ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 6. Kinnisvaraarenduse/-halduse ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 7. Protsendimeetodil koostatud finantsprognoosi näidiseelarve
    • Lisa 8. Investeerimisprojekti tasuvusaja näitaja leidmine
    • Lisa 9. Investeerimisprojekti praeguse puhasväärtuse (NPV) leidmine
    • Lisa 10. Investeerimisprojekti sisemise tasuvuse (IRR) leidmine
    • Lisa 11. Investeerimisprojekti kasumiindeksi (PI) leidmine
    • Lisa 12. Bilanss arvnäitajatega
    • Lisa 13. Kasumiaruanne arvnäitajatega
  • 11. KASUTATUD KIRJANDUS JA INFORMATSIOONIALLIKAD
  • 12. HARJUTUSÜLESANNETE VASTUSED
AINULT HARITUD ETTEVÕTJAD SAAVAD TAGADA ÜHISKONNALE EDU JA HEAOLU

2.    ETTEVÕTLUS

Ettevõtluse kohta ühest definitsiooni ei ole siiamaani leitud. Erinevad autorid on ettevõtluse kohta andnud mitmeid erinevaid tõlgendusi ja selgitusi. Ettevõtlust võib tõlgendada olenevalt valdkondadest, milles tegutsetakse:
  • ärilistest eesmärkidest lähtuvatest tegevustest, mis on suunatud tulu ja kasumi teenimisele, võib nimetada näiteks kaubandus-, pangandus-, turismi-, maaettevõtlust jne, jne; 
  • sotsiaalne ettevõtlus ehk tegevus, mis on suunatud kogukonna või ühiskonna üldisele arengule ja vaimsele heaolule ning mille esmane eesmärk ei ole otsene materiaalne vastusooritus; 
  • loovettevõtlus, kus lõpptulemuseks on autori looming, mille esmaseks eesmärgiks ei ole samuti otsese materiaalse vastusoorituse saamine. Jne, jne.

Ettevõtlust saab mõista ka olenevalt ettevõtlust defineerivast autorist ning ettevõtjast, kes ja kuidas ettevõtlust mõistab. Üks autoritest on näiteks defineerinud ettevõtlust kui innovaatilist tegevust, mis sisaldab endas olemasolevate ressursside koondamist uueks heaolu loovaks jõuks.(1) Allikas Wikipedias selgitab ettevõtlust järgmiselt: Ettevõtlus on tegevus kus ollakse ettevõtja või ,,keegi“, kes tegutseb innovaatiliselt nii finantsiliselt kui äriliselt, eesmärgiga muundada innovatsioon kaubaks.(2) Teiste autorite järgi on ettevõtlus protsess, mille käigus avastatakse uusi viise ressursside kombineerimiseks.(3)

Kasvule orienteeritud innovaatiliste ettevõtete vaatepunktist on ettevõtluse kohta välja pakutud järgmine definitsioon: „Ettevõtluse kui dünaamilise protsessi käigus luuakse täiendav rikkus. Seda rikkust loovad indiviidid kes tajuvad riske mis on seotud oma kapitaliga (varaga), ajaga ning karjääriga. Nad loovad lisaväärtuse mõnele tootele või teenusele. Toode või teenus võib aga ei pea tingimata olema unikaalne. Kuidagiviisi tuleb aga täiendav väärtus nendesse süstida. Ettevõtja teeb seda, koondades selleks kõik oma oskused ja ressursid.“(4)

Eestis on seadusandlikul tasandil ettevõtluse kohta antud mõiste selgitused kahes seadusandlikus aktis, tulumaksuseaduses ja käibemaksuseaduses.

Tulumaksuseaduse tähenduses on ettevõtlus: (5)

isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on:

  • tulu saamine kauba tootmisest; 
  • tulu saamine kauba müümisest; 
  • tulu saamine kauba vahendamisest; 
  • tulu saamine teenuse osutamisest;
  • tulu saamine muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

Käibemaksuseaduse tähenduses on ettevõtlus: (6)

isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus:
  • võõrandatakse kaupa või 
  • osutatakse teenust olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest.

Nagu eelkirjeldatud seadusesätete loeteludest nähtub, seisneb ettevõtlus tulu saamises ja teatud tegevustes ning toimingutes, olenemata, kas ettevõtlus ka kasumlik on. Selline lähenemine tuleneb ettevõtluse defineerimisest pelgalt maksustamise aluste tähendusest. Tegelikus elus on aga ettevõtluse kasumlikkus oluline jätkusuutlikkuse alus. Ettevõtluse puhul ei saa ka rääkida ettevõtlusest, kui meelepärasest tegevusest, kuigi väga paljudel juhtudel saab ettevõtlus just sellest alguse. Ettevõtluse puhul tuleb väga selgelt ja tõsiselt teadvustada neid kohustusi ja vastutust, mis ettevõtluse käigus tekivad.

Eeltoodut kokku võttes saab öelda, et ettevõtlus on kui igapäevaste tegevuste ja toimingute kogum, mis on tihedalt seotud püstitatud eesmärkidega ning nende saavutamiseks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja isikuomadustega, sh valmidusega võtta riske kõikidel tasanditel.

1 Drucker, P. F. 1985. Innovation and Entrepreneurship, Practise and Principles. New York: Harper & Row
2 Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Entrepreneurship [03.06.2012]
3 Russell S. Sobel. Entrepreneurship http://www.econlib.org/library/Enc/Entrepreneurship.html [03.06.2012]
4 Ronstadt, R. 1988. The corridor principle. Journal of Business Venturing, 3: 31 - 40.
5 Tulumaksuseadus, RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
6 Käibemaksuseadus, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
Powered by Create your own unique website with customizable templates.