ÕPIK
  • EESSÕNA
  • 1. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA
    • 1.1. Euroopa Väikeettevõtluse Harta
    • 1.2. Euroopa väikeettevõtlusalgatus - Small Business Act (edaspidi ka SBA)
    • 1.3. Eesti ettevõtluspoliitika
    • 1.4. Ettevõtluspoliitika elluviimine >
      • 1.4.1. Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine
      • 1.4.2. Kapitalile ligipääsu ja investeeringute toetamine
      • 1.4.3. Ekspordi ja rahvusvaheliste suhete toetamine
      • 1.4.4. Õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 1. PEATÜKI KOHTA
  • 2. ETTEVÕTLUS
    • 2.1. Ettevõtja
    • 2.2. Ettevõtlikkus
    • 2.3. Ettevõtja tegevusalad
    • 2.4. Kontsern
    • 2.5. Ettevõte
  • KORDAMISKÜSIMUSED 2. PEATÜKI KOHTA
  • 3. ISIKUD
    • 3.1. Esindamine >
      • 3.1.1. Edasivolitus ja esindusõiguse ulatused
      • 3.1.2. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
      • 3.1.3. Esindusõiguse lõppemise alused
      • 3.1.4. Esindusõiguseta isiku vastutus
    • 3.2. Füüsiline isik >
      • 3.2.1. Elukoht, tegevuskoht
    • 3.3. Juriidiline isik >
      • 3.3.1. Juriidilise isiku õigusvõime, juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht
      • 3.3.2. Juriidilise isiku organid
      • 3.3.3. Juriidilise isiku esindamine
      • 3.3.4. Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused, vastutus ja pankrotiavalduse esitamise kohustus
      • 3.3.5. Juriidilise isiku lõpetamine, juriidilise isiku sundlõpetamine
      • 3.3.6. Likvideerimine
      • 3.3.7. Likvideerimisteade ja nõuete esitamine
      • 3.3.8. Nõuete rahuldamine ja vara jagamine
      • 3.3.9. Juriidilise isiku lõppemine, pankrotiavalduse esitamine, dokumentide säilitamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 3. PEATÜKI KOHTA
  • 4. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA JA ÄRIÜHINGUD
    • 4.1. Füüsilisest isikust ettevõtja >
      • 4.1.1. Füüsilisest isikust ettevõtja tulud
      • 4.1.2. Füüsilisest isikust ettevõtja kulud
      • 4.1.3. Ettevõtluse peatamine
      • 4.1.4. Ettevõtluse lõpetamine
      • 4.1.5. FIE ärinimi
    • 4.2. Äriühingud >
      • 4.2.1. Äriühingu ärinimi, ärinime võõrandamine ja ärinime eristatavus
      • 4.2.2. Ärinime valiku piirangud
      • 4.2.3. Ärinime kasutamine ja kaitse, nime kasutamine ärinimes, välismaa äriühingu filiaali ärinimi
      • 4.2.4. Täisühing TÜ
      • 4.2.5. Usaldusühing UÜ
      • 4.2.6. Osaühing OÜ
      • 4.2.7. Ettevõtlusvormide võrdlustabel
      • 4.2.8. Äriregister
  • 5. MITTETULUNDUSÜHING
  • KORDAMISKÜSIMUSED PEATÜKKIDE 4. JA 5. KOHTA
  • 6. VÕLAÕIGUS
    • 6.1. Võlasuhte mõiste
    • 6.2. Võlasuhte tekkimise alused
    • 6.3. Mõistlikkuse põhimõte
    • 6.4. Leping >
      • 6.4.1. Lepingu vorm
      • 6.4.2. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine
      • 6.4.3. Lepingueelsed läbirääkimised
      • 6.4.4. Pakkumus
      • 6.4.5. Nõustumus
      • 6.4.6. Lepingupoolte kohustused
      • 6.4.7. Tavad ja praktika
      • 6.4.8. Hinna määramine
      • 6.4.9. Lepingu tõlgendamine
      • 6.4.10. Kinnituskiri
      • 6.4.11. Eelleping
    • 6.5. Solidaarvõlgnikud
    • 6.6. Kohustuse täitmine
    • 6.7. Kohustuse rikkumine >
      • 6.7.1. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral.
      • 6.7.2. Teatamiskohustus, rikkumise vabandatavus
      • 6.7.3. Vastutus süü puhul
      • 6.7.4. Õiguskaitsevahendid võlgniku vastutusest sõltumata
    • 6.8. Kahju hüvitamine >
      • 6.8.1. Hüvitatava kahju liigid
    • 6.9. Kõrvalkohustused >
      • 6.9.1. Käenduse mõiste.
      • 6.9.2. Garantii andmine.
      • 6.9.3. Käsiraha
      • 6.9.4. Leppetrahv
    • 6.10. Lepingu ülevõtmine
    • 6.11. Võlasuhte lõppemise alused
    • 6.12. Lepingu ülesütlemine >
      • 6.12.1. Lepingu korraline ülesütlemine
      • 6.12.2. Lepingu erakorraline ülesütlemine
    • 6.13. Tasaarvestus >
      • 6.13.1. Tasaarvestuse piirangud
    • 6.14. Kokkulangemine
    • 6.15. Võlasuhte lõpetamise kokkulepe
    • 6.16. Müügileping
    • 6.17. Üürileping
    • 6.18. Käsundusleping
    • 6.19. Töövõtuleping
    • 6.20. Seltsinguleping >
      • 6.20.1. Seltsing maksukohustuslasena
  • KORDAMISKÜSIMUSED 6. PEATÜKI KOHTA
  • 7. FINANTSARVESTUSE ALUSED
    • 7.1. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded >
      • 7.1.1. Mõisted
      • 7.1.2. Kontod
      • 7.1.3. Majandustehingute kahekordne kirjendamine
      • 7.1.4. Amortisatsioon
      • 7.1.5. Immateriaalsete põhivarade amortiseerimine
      • 7.1.6. Kontoplaan ja selle koostamine
      • 7.1.7. Raamatupidamisregistrid, bilanss, kasumiaruanne
    • 7.2. Maksustamise põhialused >
      • 7.2.1. Tulumaks
      • 7.2.2. Sotsiaalmaks
      • 7.2.3. Töötuskindlustusmakse
      • 7.2.4. Kogumispensioni makse
      • 7.2.5. Käibemaks
      • 7.2.6. FIE maksukohustused
      • 7.2.7. FIE maksusoodustused
    • 7.3. Väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamine ja maksuarvestus
  • KORDAMISKÜSIMUSED 7. PEATÜKI KOHTA
  • 8. FINANTSJUHTIMINE JA -PLANEERIMINE
    • 8.1. Väärtuse olemus, aeg ja raha väärtus >
      • 8.1.1. Aeg ja raha väärtus
    • 8.2. Finantsjuhtimise ülesanded >
      • 8.2.1. Kapitali moodustamine
      • 8.2.2. Investeeringute planeerimine ja investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine
      • 8.2.3. Käibevarade juhtimine
    • 8.3. Finantsplaneerimine >
      • 8.3.1. Pikaajaline finantsplaneerimine - finantsprognoos
      • 8.3.2. Lühiajaline finantsplaneerimine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 8. PEATÜKI KOHTA
  • 9. ÄRIPLAAN
    • 9.1. Äriplaani struktuur >
      • 9.1.1. Kokkuvõte
      • 9.1.2. Visioon ja eesmärgid
      • 9.1.3. Äriidee
      • 9.1.4. Tegevuskeskkond, turg ja konkurents
      • 9.1.5. Turundusplaan
      • 9.1.6. Tootearendusplaan
      • 9.1.7. Tootmisplaan
      • 9.1.8. Personaliplaan ja juhtimine
      • 9.1.9. Finantsplaan
      • 9.1.10. SWOT analüüs
  • 10. LISAD
    • Lisa 1. Bilansiskeem
    • Lisa 2. Kasumiaruande skeem 1
    • Lisa 3. Kasumiaruande skeem 2
    • Lisa 4. Tootmisettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 5. Teenuseid osutava ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 6. Kinnisvaraarenduse/-halduse ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 7. Protsendimeetodil koostatud finantsprognoosi näidiseelarve
    • Lisa 8. Investeerimisprojekti tasuvusaja näitaja leidmine
    • Lisa 9. Investeerimisprojekti praeguse puhasväärtuse (NPV) leidmine
    • Lisa 10. Investeerimisprojekti sisemise tasuvuse (IRR) leidmine
    • Lisa 11. Investeerimisprojekti kasumiindeksi (PI) leidmine
    • Lisa 12. Bilanss arvnäitajatega
    • Lisa 13. Kasumiaruanne arvnäitajatega
  • 11. KASUTATUD KIRJANDUS JA INFORMATSIOONIALLIKAD
  • 12. HARJUTUSÜLESANNETE VASTUSED
AINULT HARITUD ETTEVÕTJAD SAAVAD TAGADA ÜHISKONNALE EDU JA HEAOLU

7.1.7.       Raamatupidamisregistrid, bilanss, kasumiaruanne (1)

Raamatupidamisregistrid on majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja arvestustulemuse väljaselgitamiseks ning fikseerimiseks. Raamatupidamisregistrid jagunevad kronoloogiliseks registriks ja süstemaatiliseks registriks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras. Süstemaatiliseks registriks on pearaamat, kus majandustehingud registreeritakse kontode lõikes. Kronoloogilise ja süstemaatilise arvestuse võib koondada ühte registrisse – žurnaal-pearaamatusse, kui majandustehingute registreerimisel algdokumentide alusel  tagatakse nende registreerimine koronoloogilises järjestuses. Käesolevas peatükis antakse selgitused majandustehingute registreerimiseks ühtses registris – žurnaal-pearaamatus.

1 Raamatupidamise seadus, RT I 2002, 102, 600 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
Järgnevas žurnaal-pearaamatu näites on algdokumentide alusel raamatupidamisregistrisse kirjendatud neli majandustehingut.
Picture
Picture
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis iseloomustab raamatupidamiskohustuslase finantsmajanduslikku olukorda rahalises väljenduses ehk kajastab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali teatud ajamomendil (pilt) (Lisa 1). Bilansikirjete summad moodustuvad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamatu) aktiva ja passivakontode lõppsaldodest. Bilansi aktiva moodustub varakontode lõppsaldodest ja passiva moodustub kohustuste ja omakapitali kontode lõppsaldodest. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Tulenevalt raamatupidamise seaduses toodud bilansikirjete nimetustest võib bilansikirjete nimetusi täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele.

Picture
Järgnevas näites on toodud raamatupidamiskohustuslase bilanss tuginedes eeltoodud žurnaal-pearaamatu saldodele. Ülevaatlikustamise eesmärgil on eelolevas registris jäänud välja tulude-kulude koondamine ja aruandeperioodi kasumi kirjendamine. Bilansikirje Aruandeperioodi kasum on leitud müügitulu konto perioodi käibe ja kulukonto perioodi käibe vahena, mis on 40 eurot.
Picture
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).  Kasumiaruanne väljendab majandusüksuse tulusid teatud (aruande) perioodil ja tulude saavutamiseks tehtud kulusid. Tulenevalt tekkepõhisest arvestusprintsiibist ei näita kasumiaruandes toodud arvud raha tegelikku laekumist ja väljaminekut. Kasumiaruanne on seotud bilansiga, sest kasumiaruanne selgitab detailselt bilansikirjet Aruandeperioodi kasum/kahjum. 

Kasumiaruande kirjete summad tulenevad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamat) tulu- ja kulukontode perioodi käivete summadest. Kasumiaruande koostamiseks on kehtestatud kaks skeemi, Kasumiaruande skeem 1 (Lisa 2) ja Kasumiaruande skeem 2 (Lisa 3). 

Kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajatele parema ülevaate majandusüksuse majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkonnas. 

Kasumiaruande skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne), Kasumiaruande skeem 2 rühmitab kulud nende funktsiooni järgi majandusüksuses (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. 

Kumba kasumiaruande skeemi raamatupidamiskohustuslane kasutab, otsustatakse igas majandusüksuses eraldi ja kehtestatakse raamatupidamise sise- eeskirjaga. Kasumiaruande skeemi 1 kasutatakse sagedamini väiksemates majandusüksustes ja teenindusega seotud majandusüksustes, mille kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub vajadus nende kulude jagamiseks eri funktsioonide vahel. 

Järgnevas näites on toodud raamatupidamiskohustuslase kasumiaruanne, tuginedes eeltoodud raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamatu) tulu ja kulukonto arvestusperioodi käivetele. Kasumiaruanne täpsustab bilansikirjel „Aruandeperioodi kasum“ saadud tulemust. Kasutatud on kasumiaruande skeemi 1.
Picture
Powered by Create your own unique website with customizable templates.