1.4.3. Ekspordi ja rahvusvaheliste suhete toetamine
Eesti turg on väike ning selleks, et siinsed ettevõtted saaksid oma kasvupotentsiaali täielikult realiseerida, on neil varem või hiljem vaja alustada tegutsemist välisturgudel. Uutele turgudele sisenemine eeldab sobivat ja sihtturule kohandatud toodet, teadmisi sihtturgudest ja välistegevusest ning paindlikku ja tugevat organisatsiooni. Vastavate teadmiste, nõustamise ja informatsiooni hankimine, partnerite leidmine ning toote kohandamine sihtturu klientide nõudmistele ja kehtivatele normidele vastavaks on tegevused, mis on seotud suurte pöördumatute kuludega. Sellised kulutused on väikeettevõtte tootmismahtude ja võimaluste juures tihti ülejõu käivad. Liiatigi peab ettevõte ning tema toode enne välisturule sisenemist olema juba piisavalt konkurentsivõimeline, et kasutada ära suurema turuga kaasnevat kasvupotentsiaali.
Uuringud on näidanud ekspordi peamiste barjääridena tugevat konkurentsi välisturgudel, ressursipuudust (kvalifitseeritud tööjõu probleem, finantsressursside puudus arendustöödeks ning turunduseks), tootmisega seotud probleeme (väikesed tootmismahud ja vananenud seadmed) ning toodete ja teenustega seotud probleeme (tootearendus, kvaliteedinõuete tagamine).
Potentsiaalsetel ja alustavatel eksportööridel on probleemiks ka ekspordialaste teadmiste ja oskuste puudumine.
Peamised probleemid:
Murettekitav on asjaolu, et pooled eksportijad täidavad juhuslikke eksporditellimusi. Vaid iga kuues ettevõte omab ekspordistrateegiat või plaani ning eelarvet. Ligi veerand eksportivatest ettevõtetest väidavad, et eksport on nende jaoks osa üldisest äristrateegiast. Juhuslikud eksporditellimused toimuvad eelkõige väiksemates ettevõtetes. Eksportööride uuring toob välja peamise Eesti eksportööride vastuolu – oma tugevateks külgedeks peetakse kvaliteeti ja odavat tootmissisendit, kuid nõutud kvaliteedi juures ei suudeta tagada efektiivsust, kasumlikkust ning piisavat tootmismahtu. Vajaliku läbilöögivõime suurendamiseks puuduvad aga nii rahalised kui inimressursid. Riigilt ootavad eksportöörid eelkõige toetusi uudistoodangu ja teadusmahuka toodangu juurutamiseks, eksporditoetusi ning tugevamat haridus- ja regionaalpoliitikat.
Riigi võimalus ettevõtjaid rahvusvahelistumise erinevates etappides toetada põhinebki suuresti ühekordsete pöördumatute kulude vähendamisel ning välistegevuse riskide jagamisel. Rahvusvahelistumise toetamisel ei saa piirduda vaid välisturule sisenemise toetamisega ekspordi või sihtriiki investeerimise kaudu, sest konkurentsivõimet võivad oluliselt mõjutada ka välisinvesteeringute ja odava tootmissisendi hankimine väljastpoolt Eestit. Niisiis on ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamiseks kavandatud erinevaid meetmeid ja tegevusi, mis on suunatud nii konkreetsete ettevõtjate vajadustele kui laiemate eesmärkide täitmisele.
Veel mitte eksportivad ettevõtjad ja alustavad eksportöörid vajavad eelkõige teadmisi ja nõustamist rahvusvahelistumise teemal. Kogenumatele eksportööridele on mõeldud rida turundustoetusi oma tootega välisturule sisenemiseks. Kuna välisturul läbilöömiseks on esmatähtis konkurentsivõimelise toote olemasolu, peetakse oluliseks ka tootearenduse ning tootmisressurssidega kindlustamise toetamist. Praegu tegelevad tootearendusega enam kui pooled eksportöörid. Nii tootearenduse kui turunduse valdkonnas on oluline ettevõtete vaheline koostöö nii tootmisahela sees kui horisontaalselt. Seepärast on oluline kujundada välja vahendid klastrite tekke ning eduka tegutsemise soodustamiseks. Välisinvestori teeninduse abil soodustatakse välisinvesteeringute sissevoolu, mis omakorda tähendab kapitali, tehnoloogia, teabe, turunduskanalite ja kontaktide sissevoolu Eestisse. Selleks et jõuda välismaiste otseinvesteeringute mahult elaniku kohta arenenud riikide tasemele, on tarvilik jätkata ettevõtlus- ja investeerimiskliima parendamist, et olla konkurentidest investeeringute sihtmaana atraktiivsem. Lisaks sellele toetab nii toodete kui teenuste eksporti ja investeeringute sissevoolu tegelemine Eesti kui päritoluriigi ning ettevõtlus- ja elukeskkonna mainega. Samu eesmärke täidab EASi välismaiste esinduste võrgu arendamine olulistes ekspordi sihtriikides ning investeeringute ja turismi lähteriikides. Välisostjalt mittelaekuvate maksete hüvitamisele ja Eesti ettevõtete poolt välisriikidesse tehtavate investeeringute säilitamisele on suunatud ekspordi riiklik tagamine.
Rahvusvahelistumise toetamise eesmärgid:
Meetmed rahvusvahelistumise toetamiseks ja ekspordivõimekuse kasvuks:
Rahvusvahelistumist toetavate teenuste pakkumine ettevõtetele:
Rahvusvahelistumist soodustavad avaliku sektori tegevused:
Uuringud on näidanud ekspordi peamiste barjääridena tugevat konkurentsi välisturgudel, ressursipuudust (kvalifitseeritud tööjõu probleem, finantsressursside puudus arendustöödeks ning turunduseks), tootmisega seotud probleeme (väikesed tootmismahud ja vananenud seadmed) ning toodete ja teenustega seotud probleeme (tootearendus, kvaliteedinõuete tagamine).
Potentsiaalsetel ja alustavatel eksportööridel on probleemiks ka ekspordialaste teadmiste ja oskuste puudumine.
Peamised probleemid:
- eksportimisega alustamine;
- vähene kokkupuude välisturgudega;
- kõrgema lisandväärusega ekspordi madal osakaal.
Murettekitav on asjaolu, et pooled eksportijad täidavad juhuslikke eksporditellimusi. Vaid iga kuues ettevõte omab ekspordistrateegiat või plaani ning eelarvet. Ligi veerand eksportivatest ettevõtetest väidavad, et eksport on nende jaoks osa üldisest äristrateegiast. Juhuslikud eksporditellimused toimuvad eelkõige väiksemates ettevõtetes. Eksportööride uuring toob välja peamise Eesti eksportööride vastuolu – oma tugevateks külgedeks peetakse kvaliteeti ja odavat tootmissisendit, kuid nõutud kvaliteedi juures ei suudeta tagada efektiivsust, kasumlikkust ning piisavat tootmismahtu. Vajaliku läbilöögivõime suurendamiseks puuduvad aga nii rahalised kui inimressursid. Riigilt ootavad eksportöörid eelkõige toetusi uudistoodangu ja teadusmahuka toodangu juurutamiseks, eksporditoetusi ning tugevamat haridus- ja regionaalpoliitikat.
Riigi võimalus ettevõtjaid rahvusvahelistumise erinevates etappides toetada põhinebki suuresti ühekordsete pöördumatute kulude vähendamisel ning välistegevuse riskide jagamisel. Rahvusvahelistumise toetamisel ei saa piirduda vaid välisturule sisenemise toetamisega ekspordi või sihtriiki investeerimise kaudu, sest konkurentsivõimet võivad oluliselt mõjutada ka välisinvesteeringute ja odava tootmissisendi hankimine väljastpoolt Eestit. Niisiis on ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamiseks kavandatud erinevaid meetmeid ja tegevusi, mis on suunatud nii konkreetsete ettevõtjate vajadustele kui laiemate eesmärkide täitmisele.
Veel mitte eksportivad ettevõtjad ja alustavad eksportöörid vajavad eelkõige teadmisi ja nõustamist rahvusvahelistumise teemal. Kogenumatele eksportööridele on mõeldud rida turundustoetusi oma tootega välisturule sisenemiseks. Kuna välisturul läbilöömiseks on esmatähtis konkurentsivõimelise toote olemasolu, peetakse oluliseks ka tootearenduse ning tootmisressurssidega kindlustamise toetamist. Praegu tegelevad tootearendusega enam kui pooled eksportöörid. Nii tootearenduse kui turunduse valdkonnas on oluline ettevõtete vaheline koostöö nii tootmisahela sees kui horisontaalselt. Seepärast on oluline kujundada välja vahendid klastrite tekke ning eduka tegutsemise soodustamiseks. Välisinvestori teeninduse abil soodustatakse välisinvesteeringute sissevoolu, mis omakorda tähendab kapitali, tehnoloogia, teabe, turunduskanalite ja kontaktide sissevoolu Eestisse. Selleks et jõuda välismaiste otseinvesteeringute mahult elaniku kohta arenenud riikide tasemele, on tarvilik jätkata ettevõtlus- ja investeerimiskliima parendamist, et olla konkurentidest investeeringute sihtmaana atraktiivsem. Lisaks sellele toetab nii toodete kui teenuste eksporti ja investeeringute sissevoolu tegelemine Eesti kui päritoluriigi ning ettevõtlus- ja elukeskkonna mainega. Samu eesmärke täidab EASi välismaiste esinduste võrgu arendamine olulistes ekspordi sihtriikides ning investeeringute ja turismi lähteriikides. Välisostjalt mittelaekuvate maksete hüvitamisele ja Eesti ettevõtete poolt välisriikidesse tehtavate investeeringute säilitamisele on suunatud ekspordi riiklik tagamine.
Rahvusvahelistumise toetamise eesmärgid:
- eesti toodete, ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna parem tuntus ja maine välisriikides;
- ekspordivaldkonna teabe kättesaadavuse ja oskuste parandamine;
- välisturgudele sisenemise lihtsustamine;
- sihtturgudel ettevõtjatele abistavate teenuste tagamine;
- välispoliitika ja ekspordivõimekuse seotuse suurendamine.
Meetmed rahvusvahelistumise toetamiseks ja ekspordivõimekuse kasvuks:
- eesti ettevõtete ekspordivõimekuse arendamine;
- ettevõtete uutele turgudele laienemise toetamine;
- turundustoetused ekspordipotentsiaaliga ettevõtetele;
- koolitus ja nõustamistoetused alustavatele ja olemasolevatele eksportööridele;
- klastrite loomise ja ühisturunduse toetamine, soovitavalt koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega;
- riiklike eksporditagatiste väljastamine eksportivatele ettevõtetele.
Rahvusvahelistumist toetavate teenuste pakkumine ettevõtetele:
- ettevõtete rahvusvahelistumist toetavate tugiüksuste ning sihtturgudel tegutsemist nõustava võrgustiku väljaarendamine sh koostöö tihendamine Eesti saatkondadega;
- rahvusvahelistumise infoteenused (ekspordi- ja investeerimisteemalised andmebaasid, päringute vahendamine, ärikontaktide vahendamine).
Rahvusvahelistumist soodustavad avaliku sektori tegevused:
- eesti maine kujundamine (artiklite avaldamine, informatsioon ja kontaktüritused, mis toetavad ekspordi, investeeringute ja turismi arendamist);
- töö investoriga (kontaktürituste korraldamine, info jagamine, päringutele vastamine, investorite nõustamine ja teenindamine);
- militaarhangete vastuostude vahendamine (vastuostukohustuslaste nõustamine Eesti partnerite osas, vastuostutehingute auditeerimine, jälgimine ja aruandlus);
- rahvusvahelistumise protsessi strateegiline koordineerimine läbi regulaarse suhtluse eksportööride ja võtmeinvestoritega;
- ekspordi ja välispoliitika tihedam sidustamine.