8.1.    Väärtuse olemus, aeg ja raha väärtus

Finantsjuhtimine tugineb paljuski väärtuse olemusele, mille puhul varade ja kohustuste väärtus tuleneb nende vahetatavusest teiste objektide vastu ja/või nende poolt genereeritavatest tulevastest rahavoogudest. Parimaks väärtuse määrajaks on turg. Väärtuse määramine turul on aga raskendatud või teatud juhtudel ka võimatu objektidele, millel puudub aktiivne turg. 

Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel:

• ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all;
  
• mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 
  
• ostja ja müüja on tehingu suhtes võrdsed. 
  

Finantsjuhtimises on igal tegevusel oma põhjus või eesmärk ja nii on ka väärtuse hindamisel omad põhjused. Väärtuse hindamisel võib väärtuse hindamise põhjuseks olla:

• lepingute sõlmimine, mis on seotud materiaalsete varade  soetamise või müügiga; 
  
• lepingute sõlmimine, mis on seotud ettevõtete ja/või väärtpaberite ostu- või müügitehingutega; 
  
• finantseerimisega seotud eesmärgiks võib olla laenu tagatise väärtuse määramine;
  
• juriidiliste probleemide lahendamisel võib eesmärgiks olla näiteks vara jaotamine erinevate õigustatud subjektide vahel või kahju suuruse määramine; 
  
• raamatupidamisest tuleneb väärtuse hindamise vajadus, kui soetusmaksumuse asemel kasutatakse nende õiglast turuväärtust, näiteks kinnisvarainvesteeringute ja väärtpaberite arvestuses; 
  
• maksustamisega seonduvalt vajatakse sageli algmaksumust, millest lähtuvalt määrata mingi maksusumma suurust või ka algmaksumust maksusumma vähendamiseks. 
  

Lisaks õiglasele turuväärtusele on veel järgmised väärtuse mõisted:

• taastamisväärtus - rahasumma, mida oleks vaja objekti taastamiseks hindamishetke omadustega; 
  
• asendamisväärtus - rahasumma, mida hindamishetkel oleks vaja objekti asendamiseks sama kasulikkusega teise analoogilise objektiga;
  
• raamatupidamislik väärtus - objekti kulumit arvestav kirje bilansis;
  
• maksustamisväärtus - maksustamist reglementeerivale seadusandlusele leitud objekti algmaksumus, millest lähtuvalt määrata mingi maksusumma suurust või ka algmaksumust maksusumma vähendamiseks. 
  

Väärtuse hindamise põhilised meetodid:

• kuludele tuginevad meetodid – hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning spetsiifilise kasutusega objektide ja immateriaalsete varade hindamiseks);
  
• tuludele tuginevad meetodid – oodatavate rahavoogude  diskonteerimise meetod, mille puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvarainvesteeringute, väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks);
  
• turuvõrdlustele tuginevad meetodid – väärtuse hindamise aluseks on analoogiliste objektidega turul tehtud tehingud (kinnisvara, masinad, seadmed ja sõidukid, võimalusel ka väärtpaberite hindamiseks).