9.1.10. SWOT analüüs
SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.
SWOT analüüsi nimi tuleb inglisekeelsete sõnade esitähtedest: S - strenghts (tugevused); W - weaknesses (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud). Alustava ettevõtte puhul võivad sisemiseks tugevuseks olla kvalifitseeritud töötajad, soetatud tehnika või piisavad finantsid, mida ära kasutades saab realiseerida oma äriplaani.
Ettevõtte sisemisteks tugevusteks võivad olla näiteks:
Ettevõtte sisemisteks nõrkusteks on näiteks:
Ettevõtte välisteks võimalusteks võivad näiteks olla:
Ettevõtte välisteks ohtudeks on näiteks:
SWOT analüüsi koostamisega saadakse ettevõttest ja ettevõtte ettevõtluskeskkonnast adekvaatne pilt. Kiiresti on võimalik hinnata ettevõtte seisundit ja seda, kas ta oma sisemiste tugevuste arvelt on võimeline vastu seisma välistele ohtudele või kas sisemised nõrkused takistavad väliseid võimalusi ära kasutamast. Tavaliselt saab SWOT analüüsi kirjutada ühele leheküljele ja iga osa kohta tuleb kirjutada lühidalt aga täpselt ja selgelt 3-9 tugevust, nõrkust, võimalust või ohtu. Iga näitaja iseloomustamiseks piisab 1-2 lausest. Eesmärk on SWOT analüüsiga anda võimalus haarata kiiresti kogu äriplaani iseloomustav üldine informatsioon.
SWOT analüüsi nimi tuleb inglisekeelsete sõnade esitähtedest: S - strenghts (tugevused); W - weaknesses (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud). Alustava ettevõtte puhul võivad sisemiseks tugevuseks olla kvalifitseeritud töötajad, soetatud tehnika või piisavad finantsid, mida ära kasutades saab realiseerida oma äriplaani.
Ettevõtte sisemisteks tugevusteks võivad olla näiteks:
- omanäoline ja unikaalne toode;
- pikaajaline turuliidri seisund;
- kaasaegne tehnoloogia;
- koolitatud personal;
- tugev logistiline lahendus;
- lähedus toorainele ja seetõttu madalad varumiskulud;
- madalad püsikulud;
- kogenud ja kompetentne juhtkond jne.
Ettevõtte sisemisteks nõrkusteks on näiteks:
- puudulik kvaliteedijuhtimine;
- madal toodete, teenuste kvaliteet;
- suured üldkulud;
- madala kvalifikatsiooniga tööjõud;
- tootmis- ja/või tootearendusalase oskusteabe puudumine;
- toode on moraalselt vananenud;
- toote või kaubamärgi halb maine tarbijaskonnas;
- ettevõtte madal krediidivõime jne.
Ettevõtte välisteks võimalusteks võivad näiteks olla:
- riigi toetus tegevusharule;
- soodsmate transpordivõimaluste tekkimine;
- uue ostjagrupi tekkimine;
- konkurentide tagasitõmbumine turult jne.
Ettevõtte välisteks ohtudeks on näiteks:
- majandussituatsioonist tulenev turu kasvu peatumine;
- rahvastiku demograafiline areng, mille tõttu väheneb piirkonnas kvalifitseertud tööjõud ja tarbijad;
- kogenud konkurentide agressiivne turuletulek;
- kulude kasv seoses riiklike regulatsioonide muutustega;
- tarbijate tarbimisharjumuste ja ostueelistuste muutumine jne.
SWOT analüüsi koostamisega saadakse ettevõttest ja ettevõtte ettevõtluskeskkonnast adekvaatne pilt. Kiiresti on võimalik hinnata ettevõtte seisundit ja seda, kas ta oma sisemiste tugevuste arvelt on võimeline vastu seisma välistele ohtudele või kas sisemised nõrkused takistavad väliseid võimalusi ära kasutamast. Tavaliselt saab SWOT analüüsi kirjutada ühele leheküljele ja iga osa kohta tuleb kirjutada lühidalt aga täpselt ja selgelt 3-9 tugevust, nõrkust, võimalust või ohtu. Iga näitaja iseloomustamiseks piisab 1-2 lausest. Eesmärk on SWOT analüüsiga anda võimalus haarata kiiresti kogu äriplaani iseloomustav üldine informatsioon.