1.4.4. Õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamine
Riigi õiguskeskkond mõjutab oluliselt selles riigis tegutsevate ettevõtjate tegevusvabadust ja tegevusvõimalusi, tegutsemisega kaasnevaid kulusid ning seeläbi ettevõtluse rahvusvahelist pikaajalist konkurentsivõimet. Samuti mõjutab õiguskeskkond riigi elanike ettevõtlikkuse kujunemist – ettevõtte asutamise ja käigushoidmise lihtsus ja sellega seotud madalad kulud motiveerivad potentsiaalset ettevõtjat oma äriideed realiseerima. Seega mõjutavad mitmed õigusaktid ja bürokraatia negatiivselt nii ettevõtlust kui ettevõtlikkust. Lisaks puudub ühtne praktika huvirühmade poliitikakujundamise ja õigusloomeprotsessi kaasamise osas - ühelt poolt ei ole pooled ministeeriumide ametnikest kunagi või on harva kaasanud ettevõtjate esindusorganisatsioone. Teisalt näitavad ka mitmed uuringud ning suhtlus ettevõtlusorganisatsioonidega, et esindusorganisatsioonid soovivad enda senisest põhjalikumat kaasamist, eriti just eelnõude koostamise varases staadiumis. Selleks et tänaseks rakendunud õigusaktide põhjendamatuid negatiivseid mõjusid ettevõtlusele ja ettevõtlikkusele vähendada, revideeritakse ja lihtsustatakse ettevõtlust puudutavaid õigusakte. Uutele väljatöötatavatele õigusaktidele rakendatakse aga õigusaktide mõjude analüüsi, mille käigus muuhulgas hinnatakse vastava õigusakti täitmisest ettevõttele tekkivat halduskoormust. Halduskoormuse hindamise eesmärgiks on liigse bürokraatia ja põhjendamatu aruandluskohustuse eemaldamine, millega vähendatakse ettevõtja ajalisi ja rahalisi kulutusi ning võimaldatakse senisest enam keskenduda on tegevuse põhieesmärkide täitmisele.
Üha enam kaasatakse ettevõtlusorganisatsioone ning üldsust uute ettevõtlust puudutavate õigusaktide ning võimalike seadusemuudatuste välja töötamisse ning arendatakse organisatsioonide võimet kaasa rääkida ja oma liikmeskonda esindada, selleks et õigusaktid toimiksid läbimõeldult, eesmärgipäraselt ja täidetavalt. Kvaliteetsete ettevõtlust puudutavate õigusaktide väljatöötamise praktika võimaldab Eestil paremini osaleda Euroopa Liidu õigusaktide väljatöötamisel ning Eesti ettevõtete esindamisel EL-i õigusloomeprotsessis. Partnerite kaasamiseks rakendatakse mitmeid erinevaid kaasamisvorme, loodud on ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid ning teisi olulisi isikuid hõlmav Väikeettevõtluse Nõukoda, ettevõtjatel on võimalus mõjutada Euroopa Liidu seadusandlust läbi Euroopa Ettevõtete testpaneeli. Kaasamine on väärtus, mida järgides on võimalik saavutada läbimõeldum ja legitiimsem tulemus seadusandluses.
Justiitsministeeriumi poolt koostatud tegevuskavas "Ettevõtja Õigus" on välja toodud mitmed valdkonnad, mis on ettevõtluse seisukohalt puudulikult, ebaefektiivselt või liigselt reguleeritud. Selles tegevuskavas toodud eesmärke silmas pidades käsitleb ettevõtluspoliitika peamisi valdkondi, kus ettevõtjat puudutav õiguskeskkond vajaks põhjalikumaid reforme või kiiremaid muudatusi. Programmi „Parema õigusloome arendamine“ tulemusel lihtsustub õigus, sh ka ettevõtja jaoks. Õiguskeskkonna kujundamisel tuleb silmas pidada, et igasugune ettevõtlusele kehtestatud piirang kujutab endast ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse riivet. Põhiõiguse riive on lubatav ainult juhul, kui riivel on seaduspärane eesmärk ning riive on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
Õiguskeskkonna arendamise eesmärgid:
Meetmed õiguskeskkonna arendamiseks:
A. Õigusaktide mõjude hindamise rakendamine ettevõtlust puudutavatele uutele ning kehtivatele õigusaktidele:
B. Ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine
Üha enam kaasatakse ettevõtlusorganisatsioone ning üldsust uute ettevõtlust puudutavate õigusaktide ning võimalike seadusemuudatuste välja töötamisse ning arendatakse organisatsioonide võimet kaasa rääkida ja oma liikmeskonda esindada, selleks et õigusaktid toimiksid läbimõeldult, eesmärgipäraselt ja täidetavalt. Kvaliteetsete ettevõtlust puudutavate õigusaktide väljatöötamise praktika võimaldab Eestil paremini osaleda Euroopa Liidu õigusaktide väljatöötamisel ning Eesti ettevõtete esindamisel EL-i õigusloomeprotsessis. Partnerite kaasamiseks rakendatakse mitmeid erinevaid kaasamisvorme, loodud on ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid ning teisi olulisi isikuid hõlmav Väikeettevõtluse Nõukoda, ettevõtjatel on võimalus mõjutada Euroopa Liidu seadusandlust läbi Euroopa Ettevõtete testpaneeli. Kaasamine on väärtus, mida järgides on võimalik saavutada läbimõeldum ja legitiimsem tulemus seadusandluses.
Justiitsministeeriumi poolt koostatud tegevuskavas "Ettevõtja Õigus" on välja toodud mitmed valdkonnad, mis on ettevõtluse seisukohalt puudulikult, ebaefektiivselt või liigselt reguleeritud. Selles tegevuskavas toodud eesmärke silmas pidades käsitleb ettevõtluspoliitika peamisi valdkondi, kus ettevõtjat puudutav õiguskeskkond vajaks põhjalikumaid reforme või kiiremaid muudatusi. Programmi „Parema õigusloome arendamine“ tulemusel lihtsustub õigus, sh ka ettevõtja jaoks. Õiguskeskkonna kujundamisel tuleb silmas pidada, et igasugune ettevõtlusele kehtestatud piirang kujutab endast ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse riivet. Põhiõiguse riive on lubatav ainult juhul, kui riivel on seaduspärane eesmärk ning riive on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
Õiguskeskkonna arendamise eesmärgid:
- kehtivad ja uued õigusaktid on läbimõeldud, eesmärgipärased, sidusad, lihtsalt järgitavad ja ettevõtjatele minimaalsete kuludega täidetavad;
- suhtlemine riigiasutustega on ettevõtjatele tõhus, lihtne ja kiire;
- ettevõtlusalane õigusloome, ettevõtjate kaasamine ja riigiasutustega suhtlemine lähtuvad infoühiskonna ning ausa konkurentsi arendamisele suunatud põhimõtetest;
- kõik ettevõtluse riigipoolsed piirangud on kehtestatud legitiimsel eesmärgil ja proportsionaalsed taotletava eesmärgi suhtes soodustades vaba ja ausat konkurentsi.
Meetmed õiguskeskkonna arendamiseks:
A. Õigusaktide mõjude hindamise rakendamine ettevõtlust puudutavatele uutele ning kehtivatele õigusaktidele:
- õigusaktide mõjude hindamise süsteemi arendamine: õigusaktide mõjude hindamise arendamiseks välja töötatud tegevuskava elluviimine ministeeriumides ning mõjude hindamise süsteemi koordineerimise tõhustamine;
- rahvusvahelises halduskoormuse hindamise metoodikavõrgustikus osalemine;
- õigusaktide mõjude hindamist teostavate ametnike koolitamine ning ettevõtlusalaste mõjude hindamise meetodite levitamine teiste ministeeriumide seas.
B. Ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine
- vastutustundliku ettevõtluse arendamine – töötada välja ja laiemalt juurutada vastutustundlikku ettevõtluse hea tava;
- äriühinguõigus – lihtsustada ettevõtte asutamist ja riigiga suhtlemist (läbi ühtse kontaktpunkti loomise) ning ühingusisest asjaajamist võttes kasutusele kaasaegseid infokommunikatsioonitehnoloogia lahendusi. Vaadata üle füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamine, et vähendada äriühingute kasutamist FIE-na tegutsemise asemel ainult maksunduslikel kaalutlustel;
- majandushaldusõigus – jätkata lihtsustamist, ühtlustamist ja muuta läbipaistvaks erinõuetega tegevusalade regulatsioon riiklikul ja kohalikul tasandil. Võimaldada tegutsemisõiguste taotlemist ning informatsiooni tegutsemisõiguste väljastamiseks esitatud nõuete kohta läbi ühtse kontaktpunkti s.h elektrooniliselt. Lepingu sõlmimise kohustust ettenägevate valdkondade üle vaatamine (s.h. riiklikku järelevalvet teostavad asutused);
- kvaliteetse õigusabi kättesaadavuse parandamine (sh. notariteenuste kättesaadavus);
- tööõiguse reformimine – vaadata üle tööõiguse valdkond ning viia kooskõlla teiste seadustega, eelkõige põhiseadusega;
- riigilõivud kulupõhiseks – analüüsida riigilõive ning lõivumäärade põhjendatust;
- muuta majanduskaristusõigus selgemaks – dekriminaliseerida need valdkonnad, kus ei riivata avalike huvisid. Tõkendite (ärikeeld, tegutsemise keeld) ülevaatamine sh. piiriüleste tõkendite tunnustamine;
- saneerimismenetlus – luua saneerimismenetlus kui eraldi menetlusvorm;
- riigi ja omavalitsuste vara regulatsiooni korrastamine – ühtlustada avalik õiguslikke norme eraettevõtetega tehingute tegemisel;
- lepitusmenetlus – õigusvaidlusi vähendava lepitusmenetluse regulatsiooni täiendamine, mille tulemusel väheneb kohtuvaidluste hulk;
- intellektuaalset vara reguleerivate õigusaktide ülevaatamine – eesmärgiga analüüsida ja korrastada intellektuaalset omandit puudutavad regulatsioonid;
- ehitus- ja planeerimisõiguse ajakohastamine – lihtsustada ja muuta läbipaistvamaks menetluseprotseduure, et tagada nii ettevõtjate, tarbijate kui üldiste huvide tõhus kaitse;
- ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmisele suunatud tegevused, rääkimaks kaasa õigusloomeprotsessis sealhulgas ettevõtlusorganisatsioonide koolitus;
- keskkonnaõiguse ajakohastamine – tagamaks suurem õigusselgus ja lihtsustada osapoolte vahelisi toiminguid;
- riigimaa võõrandamise lihtsustamine suure mõjuga investeerimisprojektidele:
