ÕPIK
  • EESSÕNA
  • 1. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA
    • 1.1. Euroopa Väikeettevõtluse Harta
    • 1.2. Euroopa väikeettevõtlusalgatus - Small Business Act (edaspidi ka SBA)
    • 1.3. Eesti ettevõtluspoliitika
    • 1.4. Ettevõtluspoliitika elluviimine >
      • 1.4.1. Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine
      • 1.4.2. Kapitalile ligipääsu ja investeeringute toetamine
      • 1.4.3. Ekspordi ja rahvusvaheliste suhete toetamine
      • 1.4.4. Õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 1. PEATÜKI KOHTA
  • 2. ETTEVÕTLUS
    • 2.1. Ettevõtja
    • 2.2. Ettevõtlikkus
    • 2.3. Ettevõtja tegevusalad
    • 2.4. Kontsern
    • 2.5. Ettevõte
  • KORDAMISKÜSIMUSED 2. PEATÜKI KOHTA
  • 3. ISIKUD
    • 3.1. Esindamine >
      • 3.1.1. Edasivolitus ja esindusõiguse ulatused
      • 3.1.2. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
      • 3.1.3. Esindusõiguse lõppemise alused
      • 3.1.4. Esindusõiguseta isiku vastutus
    • 3.2. Füüsiline isik >
      • 3.2.1. Elukoht, tegevuskoht
    • 3.3. Juriidiline isik >
      • 3.3.1. Juriidilise isiku õigusvõime, juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht
      • 3.3.2. Juriidilise isiku organid
      • 3.3.3. Juriidilise isiku esindamine
      • 3.3.4. Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused, vastutus ja pankrotiavalduse esitamise kohustus
      • 3.3.5. Juriidilise isiku lõpetamine, juriidilise isiku sundlõpetamine
      • 3.3.6. Likvideerimine
      • 3.3.7. Likvideerimisteade ja nõuete esitamine
      • 3.3.8. Nõuete rahuldamine ja vara jagamine
      • 3.3.9. Juriidilise isiku lõppemine, pankrotiavalduse esitamine, dokumentide säilitamine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 3. PEATÜKI KOHTA
  • 4. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA JA ÄRIÜHINGUD
    • 4.1. Füüsilisest isikust ettevõtja >
      • 4.1.1. Füüsilisest isikust ettevõtja tulud
      • 4.1.2. Füüsilisest isikust ettevõtja kulud
      • 4.1.3. Ettevõtluse peatamine
      • 4.1.4. Ettevõtluse lõpetamine
      • 4.1.5. FIE ärinimi
    • 4.2. Äriühingud >
      • 4.2.1. Äriühingu ärinimi, ärinime võõrandamine ja ärinime eristatavus
      • 4.2.2. Ärinime valiku piirangud
      • 4.2.3. Ärinime kasutamine ja kaitse, nime kasutamine ärinimes, välismaa äriühingu filiaali ärinimi
      • 4.2.4. Täisühing TÜ
      • 4.2.5. Usaldusühing UÜ
      • 4.2.6. Osaühing OÜ
      • 4.2.7. Ettevõtlusvormide võrdlustabel
      • 4.2.8. Äriregister
  • 5. MITTETULUNDUSÜHING
  • KORDAMISKÜSIMUSED PEATÜKKIDE 4. JA 5. KOHTA
  • 6. VÕLAÕIGUS
    • 6.1. Võlasuhte mõiste
    • 6.2. Võlasuhte tekkimise alused
    • 6.3. Mõistlikkuse põhimõte
    • 6.4. Leping >
      • 6.4.1. Lepingu vorm
      • 6.4.2. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine
      • 6.4.3. Lepingueelsed läbirääkimised
      • 6.4.4. Pakkumus
      • 6.4.5. Nõustumus
      • 6.4.6. Lepingupoolte kohustused
      • 6.4.7. Tavad ja praktika
      • 6.4.8. Hinna määramine
      • 6.4.9. Lepingu tõlgendamine
      • 6.4.10. Kinnituskiri
      • 6.4.11. Eelleping
    • 6.5. Solidaarvõlgnikud
    • 6.6. Kohustuse täitmine
    • 6.7. Kohustuse rikkumine >
      • 6.7.1. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral.
      • 6.7.2. Teatamiskohustus, rikkumise vabandatavus
      • 6.7.3. Vastutus süü puhul
      • 6.7.4. Õiguskaitsevahendid võlgniku vastutusest sõltumata
    • 6.8. Kahju hüvitamine >
      • 6.8.1. Hüvitatava kahju liigid
    • 6.9. Kõrvalkohustused >
      • 6.9.1. Käenduse mõiste.
      • 6.9.2. Garantii andmine.
      • 6.9.3. Käsiraha
      • 6.9.4. Leppetrahv
    • 6.10. Lepingu ülevõtmine
    • 6.11. Võlasuhte lõppemise alused
    • 6.12. Lepingu ülesütlemine >
      • 6.12.1. Lepingu korraline ülesütlemine
      • 6.12.2. Lepingu erakorraline ülesütlemine
    • 6.13. Tasaarvestus >
      • 6.13.1. Tasaarvestuse piirangud
    • 6.14. Kokkulangemine
    • 6.15. Võlasuhte lõpetamise kokkulepe
    • 6.16. Müügileping
    • 6.17. Üürileping
    • 6.18. Käsundusleping
    • 6.19. Töövõtuleping
    • 6.20. Seltsinguleping >
      • 6.20.1. Seltsing maksukohustuslasena
  • KORDAMISKÜSIMUSED 6. PEATÜKI KOHTA
  • 7. FINANTSARVESTUSE ALUSED
    • 7.1. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded >
      • 7.1.1. Mõisted
      • 7.1.2. Kontod
      • 7.1.3. Majandustehingute kahekordne kirjendamine
      • 7.1.4. Amortisatsioon
      • 7.1.5. Immateriaalsete põhivarade amortiseerimine
      • 7.1.6. Kontoplaan ja selle koostamine
      • 7.1.7. Raamatupidamisregistrid, bilanss, kasumiaruanne
    • 7.2. Maksustamise põhialused >
      • 7.2.1. Tulumaks
      • 7.2.2. Sotsiaalmaks
      • 7.2.3. Töötuskindlustusmakse
      • 7.2.4. Kogumispensioni makse
      • 7.2.5. Käibemaks
      • 7.2.6. FIE maksukohustused
      • 7.2.7. FIE maksusoodustused
    • 7.3. Väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamine ja maksuarvestus
  • KORDAMISKÜSIMUSED 7. PEATÜKI KOHTA
  • 8. FINANTSJUHTIMINE JA -PLANEERIMINE
    • 8.1. Väärtuse olemus, aeg ja raha väärtus >
      • 8.1.1. Aeg ja raha väärtus
    • 8.2. Finantsjuhtimise ülesanded >
      • 8.2.1. Kapitali moodustamine
      • 8.2.2. Investeeringute planeerimine ja investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine
      • 8.2.3. Käibevarade juhtimine
    • 8.3. Finantsplaneerimine >
      • 8.3.1. Pikaajaline finantsplaneerimine - finantsprognoos
      • 8.3.2. Lühiajaline finantsplaneerimine
  • KORDAMISKÜSIMUSED 8. PEATÜKI KOHTA
  • 9. ÄRIPLAAN
    • 9.1. Äriplaani struktuur >
      • 9.1.1. Kokkuvõte
      • 9.1.2. Visioon ja eesmärgid
      • 9.1.3. Äriidee
      • 9.1.4. Tegevuskeskkond, turg ja konkurents
      • 9.1.5. Turundusplaan
      • 9.1.6. Tootearendusplaan
      • 9.1.7. Tootmisplaan
      • 9.1.8. Personaliplaan ja juhtimine
      • 9.1.9. Finantsplaan
      • 9.1.10. SWOT analüüs
  • 10. LISAD
    • Lisa 1. Bilansiskeem
    • Lisa 2. Kasumiaruande skeem 1
    • Lisa 3. Kasumiaruande skeem 2
    • Lisa 4. Tootmisettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 5. Teenuseid osutava ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 6. Kinnisvaraarenduse/-halduse ettevõtte näidiseelarve
    • Lisa 7. Protsendimeetodil koostatud finantsprognoosi näidiseelarve
    • Lisa 8. Investeerimisprojekti tasuvusaja näitaja leidmine
    • Lisa 9. Investeerimisprojekti praeguse puhasväärtuse (NPV) leidmine
    • Lisa 10. Investeerimisprojekti sisemise tasuvuse (IRR) leidmine
    • Lisa 11. Investeerimisprojekti kasumiindeksi (PI) leidmine
    • Lisa 12. Bilanss arvnäitajatega
    • Lisa 13. Kasumiaruanne arvnäitajatega
  • 11. KASUTATUD KIRJANDUS JA INFORMATSIOONIALLIKAD
  • 12. HARJUTUSÜLESANNETE VASTUSED
AINULT HARITUD ETTEVÕTJAD SAAVAD TAGADA ÜHISKONNALE EDU JA HEAOLU

4.2.2.      Ärinime valiku piirangud

Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. Ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. 

Isikul, kellel ei ole geograafilise tähise kasutamise õigust, on keelatud kasutada ärinimes registreeritud geograafilist tähist, välja arvatud juhul, kui ta tegutseb tegevusalal, mille suhtes geograafiline tähis ei ole kaitstud. Vabariigi Valitsus võib kehtestada piiranguid sõna «Eesti» kasutamisele ärinimes kõikides ühendites ja võõrkeelsetes vastetes, välja arvatud välismaa äriühingu filiaali ärinimes. 

Kui ärinimi lisaks äriühingule viitavale täiendile sisaldab riigi, haldusüksuse või muu koha nime, peab ärinimi sisaldama riigi, haldusüksuse või muu koha nimest eristavat täiendit. Ärinimes ei või kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste nimetusi. Sõnu «riigi» või «linna» või «valla» või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühingu osadest või aktsiatest. 

Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.
Powered by Create your own unique website with customizable templates.