2.2. Ettevõtlikkus
Ettevõtlikkus on mõiste, mida saame kasutada iseloomustamaks eelkõige füüsilist isikut, inimest. Ettevõtlik inimene on algatusvõimeline. Ta on orienteeritud oma ideede realiseerimisele, et selle kaudu saavutada teda ümbritseva keskkonna, iseenda ja oma lähedaste elukvaliteedi jätkuv paranemine. Selleks on ettevõtlik inimene hea suhtleja, enese- ja sihikindel, loov, otsustusvõimeline, innovatiivne ja koostöövalmis. Motiveeritud leidma üha enam uusi tegutsemisvõimalusi. Ühiseks jooneks kõigi teistega, on ettevõtlikel inimestel soov saada oma ettevõtlikkust tegutsemisest tunnustust ja majanduslikku hüve. Ettevõtliku inimese tegutsemine võib olla seotud riskide võtmisega, et saavutada maksimaalselt parim tulemus. Riskimine on seotud võimalusega kaotada ettevõetud üritusest. Tugeva iseloomuga ja riskivalmis inimene on üldjuhul võimeline ebaõnnestumisega toime tulema, sellest üle saama ja uuesti alustama. Ettevõtliku inimese käitumist ja tema isikupära mõjutavad kogemused, läbides selleks mitmeid katsetusi, saadud kiiduavaldusi ning läbielatud kriitikat ja ebaõnnestumisi ning tundes rahulolu kordaminekutest. Ühiskonnas on oma kindel koht ettevõtlikel inimestel. Ettevõtlikud inimesed tagavad ühiskonna arengu, innovatsiooni ja majandusliku heaolu tõusu kõigile kaaskodanikele.
Lisaks ettevõtlikele inimestele tuleb rääkida ka ettevõtlike inimeste ühendustest. Sellised ühendused võivad olla mitte ärile ja ettevõtlusele suunatud tegevuse eesmärkidega ega pruugi olla kantud ühtegi registrisse. Sellised ühendused võivad olla külad. Ettevõtlikkus ei väljendu siin majanduslikus kasus vaid külaelanike ettevõtlikus tegutsemises oma külaelu korraldamisel. Ettevõtlikkusest võime rääkida ka õpilaste tegevusest koolides. Siin väljendub õpilaste või klassi ettevõtlikkus nende aktiivsuses võtta ühiselt ette üritusi, mille eesmärgiks võib olla ka ühine tegevus koolivälise vaba aja veetmisel. Ettevõtlikkus võib väljenduda õpilaste koondumises erinevatesse huvirühmadesse õppetööga seotud tegevuste korraldamisel nagu aine olümpiaadid, klasside vahelised spordivõistlused jne. Ettevõtlikkus on omane ka inimestele, kes töötavad palgatöötajana tööandja juures. Siin võib ettevõtlikkus väljenduda aktiivses ja tulemusele orienteeritud tegevuses oma tööülesannete täitmisel, mis innustab ka teisi kaastöötajaid olema töökollektiivis aktiive ja teotahteline. See omakorda motiveerib ka tööandjat pöörama tähelepanu äri ja uute projektide edendamisele, mille käigus parandatakse olemasolevate töötajate tööhõivet ja töötingimusi ning luuakse uusi töökohti.
Lisaks ettevõtlikele inimestele tuleb rääkida ka ettevõtlike inimeste ühendustest. Sellised ühendused võivad olla mitte ärile ja ettevõtlusele suunatud tegevuse eesmärkidega ega pruugi olla kantud ühtegi registrisse. Sellised ühendused võivad olla külad. Ettevõtlikkus ei väljendu siin majanduslikus kasus vaid külaelanike ettevõtlikus tegutsemises oma külaelu korraldamisel. Ettevõtlikkusest võime rääkida ka õpilaste tegevusest koolides. Siin väljendub õpilaste või klassi ettevõtlikkus nende aktiivsuses võtta ühiselt ette üritusi, mille eesmärgiks võib olla ka ühine tegevus koolivälise vaba aja veetmisel. Ettevõtlikkus võib väljenduda õpilaste koondumises erinevatesse huvirühmadesse õppetööga seotud tegevuste korraldamisel nagu aine olümpiaadid, klasside vahelised spordivõistlused jne. Ettevõtlikkus on omane ka inimestele, kes töötavad palgatöötajana tööandja juures. Siin võib ettevõtlikkus väljenduda aktiivses ja tulemusele orienteeritud tegevuses oma tööülesannete täitmisel, mis innustab ka teisi kaastöötajaid olema töökollektiivis aktiive ja teotahteline. See omakorda motiveerib ka tööandjat pöörama tähelepanu äri ja uute projektide edendamisele, mille käigus parandatakse olemasolevate töötajate tööhõivet ja töötingimusi ning luuakse uusi töökohti.
