7.1.6. Kontoplaan ja selle koostamine
Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase (majandusüksuse) kõigi kontode nimetuste ja kontode numbrite süstematiseeritud loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Ei ole ühtset ja standardiseeritud raamatupidamiskohustuslasele kehtestatud kontoplaani. Iga raamatupidamiskohustuslane võib koostada kontoplaani ise, võttes arvesse, et seda saaks kasutada aastaaruande, statistiliste aruannete ja maksudeklaratsioonide koostamiseks ning juhtkonnale vajaliku info andmiseks. Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjade lisa.
Kontoplaani koostamisel lähtutakse:
Raamatupidamiskohustuslane võib avada ja kasutada piiramatut arvu kontosid. Majandustehingu kirjendamiseks vajaliku konto loomist nimetatakse konto avamiseks. Kontode hulk peaks olema optimaalne. Liiga suur kontode arv muudab neis orienteerumise keerukaks, on töömahukas ja võib põhjustada vigu. Liiga väike kontode arv nõuab aga täiendavaid arvutusi majandustegevuse tulemuste analüüsimisel. Kontode nimetused võivad, kuid ei pea ühtima vastavate bilansikirjete nimetustega.
NÄIDE KONTOPLAANIST
VARAD
1110 Kassa
1120 Pank
1210 Ostjate tasumata summad
1220 Aruandvad isikud
1310 Masinad ja seadmed
1320 Mas.seadm. akumuleeritud kulum
1330 Immat. põhivara
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
2110 Tagatiseta lühiajalised laenud
2120 Võlad tarnijatele
2130 Käibemaks
2140 Üksikisiku tulumaks
2150 Töötuskindlustusmakse
2160 Kogumispension
2170 Sotsiaalmaks
2180 Võlgnevus töövõtjatele
Omakapital
2200 Osakapital
2210 Kohustuslik reservkapital
2300 Eelm per kasum/-kahjum
2400 Aruandep kasum/-kahjum
2401 Tulude-kulude koondkonto
TULUD
3101 Müügitulu
KULUD
4101 Finantskulud
4102 Palgakulu
4103 Töötusk. makse kulu
4104 Sotsiaalmaksu kulu
4105 Kaubad, toore, teenused
4106 Põhivara kulum
4107 Riigilõivud
4108 Muud ärikulud
Kontoplaani koostamisel lähtutakse:
- majandusüksuse põhitegevusest ning majandustehingute olemusest;
- majandusüksuse klientide ja kreeditoride arvust ning asukohast;
- majandusüksuse tulude liikidest ja tulude struktuurist;
- majandusüksuse kulude liikidest ja kulude struktuurist;
- majandusüksuses kasutatavatest aruandeskeemidest.
Raamatupidamiskohustuslane võib avada ja kasutada piiramatut arvu kontosid. Majandustehingu kirjendamiseks vajaliku konto loomist nimetatakse konto avamiseks. Kontode hulk peaks olema optimaalne. Liiga suur kontode arv muudab neis orienteerumise keerukaks, on töömahukas ja võib põhjustada vigu. Liiga väike kontode arv nõuab aga täiendavaid arvutusi majandustegevuse tulemuste analüüsimisel. Kontode nimetused võivad, kuid ei pea ühtima vastavate bilansikirjete nimetustega.
NÄIDE KONTOPLAANIST
VARAD
1110 Kassa
1120 Pank
1210 Ostjate tasumata summad
1220 Aruandvad isikud
1310 Masinad ja seadmed
1320 Mas.seadm. akumuleeritud kulum
1330 Immat. põhivara
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
2110 Tagatiseta lühiajalised laenud
2120 Võlad tarnijatele
2130 Käibemaks
2140 Üksikisiku tulumaks
2150 Töötuskindlustusmakse
2160 Kogumispension
2170 Sotsiaalmaks
2180 Võlgnevus töövõtjatele
Omakapital
2200 Osakapital
2210 Kohustuslik reservkapital
2300 Eelm per kasum/-kahjum
2400 Aruandep kasum/-kahjum
2401 Tulude-kulude koondkonto
TULUD
3101 Müügitulu
KULUD
4101 Finantskulud
4102 Palgakulu
4103 Töötusk. makse kulu
4104 Sotsiaalmaksu kulu
4105 Kaubad, toore, teenused
4106 Põhivara kulum
4107 Riigilõivud
4108 Muud ärikulud
